Siin tekkis inspiratsioon, et jumala eest ei kujundataks siia astangutele regulaar-aed, nii nagu aasta tagasi park niidetud sai. See oleks igav ja nii tavaline. Mina jätaks kõik kasvujõus taimed alles ja istutaks teise astme servale kontrastsete vormipuude rea, mis rikastaks pilti ja samas mõjuks tasakaalukalt; samale terrassile ehitaks mõõduka suurusega kiviterrassi, millele viib trepp, sealt edasi piisaks ainult murust - ei mingeid teeradu - oleks ainult atmosfäär. Pargi ringkäigu taastaks läbi olemasolevate puude kooliaegse, mis oli ilmselt juba mõisaaegne.
Kunagi oli vaates tammiga paisutatud veskijärv ja metsa asemel niit. Mets tundub liiga lähedale tulnuna, teise astme serva harv ja kontrastne vormipuude rida aitaks pilti tuua ühe ruumi juurde, looks illusiooni suuremast maastikust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar