Täiesti eraldiolev nähtus on meie taluõu taluelu õitsengu ajal 20. sajandi eespooles: oli hoonete ja maa harmoonia, peremees toimetas enda äranägemise järgi, ehitas maja ja perenaine istutas floksid kaevutee äärde.
Taluõu Saaremaal:
Noore Vabariigi ajal abistasid ärksamaid maamehi talude rajamisel juba õppinud arhitektid. Tuntumad maa-arhitektid olid õde-venda Erika Nõva ja August Volberg, kes ise ka maalt pärit. Tolle aja arhitekt pidi kursis olema kogu talumajandusega.
Üks taluarhitektuuri võistlustöö Teise maailmasõja päevilt:
Siis aga hakkasid toimuma imelikud asjad - nõukogude okupatsioon lõhkus tehtu. Lubatud oli minimaalne individuaalmajapidamine. Linnaelanikud kasvatasid oma väiksel krundil puu- ja juurvilju, sest kauplusest polnud alati köögivilja saada, kvaliteetset köögivilja oli eriti harva.
Jah, Eestis pole klassikaks muutunud eramuaedu. (Kas tõesti on aiad lühiealised või tundmatud?) Ilmselt on aiakunstiklassika puudumise üheks põhjuseks maja ja aia-arhitektide töötamine eraldi; nõukogude ajal ei tohtinudki vist olla erabürood, kus oleks olnud võimalus mõlemal koos töötada, tegutseti vabakutselistena eraldi ning maja arhitekt tegeles miskipärast ainult majaga, kuigi erakliendile oli ju võimalus lisaks ka aed kujundada, aga küllap siis mitmekülgseid loojaid polnud, sest aiaarhitektuuriga seotut õpetati pärast Teist maailmasõda minimaalselt, päris maastikuarhitekte ei koolitatud üle 30 aasta üldse ja palju põhitöö kõrvalt ikka jõuab teha, heal juhul sai aiast skitsi. Ilmselt on aiakujunduskunsti varjus olemise põhjuseks ka vastava ala kriitikute puudus ja aianduse teisejärguliseks pidamine Nõukogude Eestis, sest 1950-datel õppinud aiandusarhitektide põlvkond (7 inimest) siiski tegutses päris usinasti, nad olid ju ainsad. Huvitav oleks tänapäeval, tagantjärgi tutvustada nende tööd [uurida, kas on säilinud materjale omaaegsest fotonäitusest], see osa on eesti arhitektuuriloost puudu; mina pole kohanud kunstiajaloo-käsitlust nõukogude aja aiaarhidektuurist, kui sellest ei saa raamatut, siis peatüki saaks ikka.
Seevastu on meie jaoks klassikaks muutunud eramuid palju. Aga 20. sajandi eramu-arhitektuur on nii lai teema, et sellel lihtsalt ei jaksa ja pole ka mõtet siin peatuda. Alla lisasin kaks näidet, kus aed ja maja on plaanitud terviklikuna arhitekti poolt (vast ikka mõlemal); mõlemad on arhitektide endi kodud; harva võib näha eesti arhitektide loomingut laiema vaatenurga alt.
Valve Pormeister:
http://yokoalender.ee/uks-maja-valve-pormeistri-kodumaja-mooni-tanaval/
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1370
Raine Karp:
http://wiki.azw.at/sovietmodernism_database/home.php?
See taluõu Saaremaal on nagu minu ämma-äia majapidamine. Kaev oli keskel ümberringi saun, ait,kuur. Majaga koos oli rehala ja loomalaut.
VastaKustuta