KEVADRETK - TARTUMAA JA PÕHJA-VILJANDIMAA

Tahan oma aeda pisut laiendada. Ainus võimalus on seda teha tuulepealsele, kus tuulekaare äärel lohk, mis kevadeti ja suurte sajudega lühikeseks ajaks veega täitub. Otsustasin aia tuulekaitseks istutada kiirekasvulised remmelgad ja kõrvalreana sarapuud. Alguses leppisin mõttega, et panen sinna omakandi raagremmelgad... mesilastel kevadeti käia ja puu võra on täitsa esteetilise ilmega, aga talvepeale hakkasin selles plaanis kahtlema, et ehk hakkab seemneid otse aeda külvama, siis tegele umbpuuga; vahest ikkagi kasutada rabe remmelgat, mis on vast paiksem... võra väga ilus... aga omakandist pole kuskilt võtta. Olen Eestis liikudes pidanud rabe remmelga (Salix fragalis) leviku piiriks Pedja jõge ja Võrtsjärve põhjarannikut, et on Lõuna-Eesti puu. Usaldasin oma teadmist, aga pärast seekordset kevadretke otsustasin vaadata ka "Eesti taimede levikuatlast"... sealt selgus, et puu on oma levikuga kaunis laiali lagunenud; samas leidsin oma retke kõige toredama rabe remmelga Palupera kandist, kus atlases täpid puuduvad (kahjuks ei teinud puust pilti).

Käisin lõuna pool pajude pistoksi toomas ja taimede kollektsionäär-puukooli pidaja Ahti Tiirmaaga pookeoksi ja üht teist veel vahetamas. Teisipäeva teekonnal kohtasin veel...

Hommik, Tartumaa

Tartu

Teatasin sõbrale, et saabun hommikul kell 9 Tartusse ja hüppan Tähtveres autost väja, mul on kaks tundi aega, tulen külla, tahan ka väikse jalutuskäigu koos teha, võibolla joome kohvi kusagil.

Jõudsin Tartusse 8:20; sõber ilmselt magas veel. Hüppasin autost väja Laial tänaval ja jalutasin üheksani botaanikaaias. Öö oli külmetanud, päike kerkis üle hoonete, karge kevadhommik.

15 aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli Botaanikaaed ei olnud nii kultuuristatud, siis olid teatud aiaosad looduslähedasemad... pean silmas paari varjutaimede kohta, mis praeguseks muutunud (lohu läänejalam ja bastioni kagutõus). Aga kompaktne Tartu Ülikooli Botaanikaaed on ikkagi minu lemmik, kuigi ülenäpitus kipub aeda liialt  i l u a i a k s  muutma.

Botaanikaia rabe remmelgas; oliivikarva võrsed.

Hommikukohvi jõin ja pudru sõin sõbra juures; jalutasime Tähtvere mäe pealt alla, läbi Supilinna, Emajõe äärt pidi ja viskasime pilgu ühe uue kaubanduskeskuse arhitektuurile ja läksime kumbki oma teed.

Tartu raekoja plats.

Muhedike maailm
Tee peale jäi ka Muhedike aed, mida olen tahtnud enese harimise eesmärgil hilis-kevadel külastada, aga kõik soovid ei täitu... niisiis varakevadel ja asjaks oli paju pistoksa võtmine; vaatan kuidas see paju minu aias hakkama saab... . Siia plaanisin samuti kaks tundi aega.

Muhedikupapa tegi kiire ekskursiooni...

http://muhedikumaailm.blogspot.com.ee/

Praegu on päikeses särava kulla aeg.

Terrassil kohvi juues vaatasin, et Muhedike aed ei olegi nii suur kui olin piltide kaudu arvanud: istutusala on terrassilt silmaga katsuda ja laste mängumaja polnud üksikult lagedal nõlval ja jalutustee ring varjuaiast, hostadest mööda ja tiigi äärt pidi majani on käsi laiali sirutades täiesti haaratav.

Praegu on päikeses särava kulla aeg.


Pealelõuna, Tartumaa

Emaläte

Kreutzwald pidas allikat Väike-Emajõe alguseks, rahvas nii ei arva. Riigi infosüsteem näitab, et allikas paikneb Valga maakonnas Arula külas; mina nii ei arva... Valga maakonda pole olemas. Küll varsti saadakse aru, et 15 maakonda on riigi jaoks tarbetult palju ja 6 maakonda reorganiseeritakse kaduvikku ja alles jääb 9 maakonda, millest muuseas üks ei passinud ühegagi. Haldusreform paistab olema selline "vanamehe" kiusu asi... et tore oleks, kui meie Põlvamaa vallad jääks üheks terviklikuks haldusüksuseks, jääks seegi! Miks on vaja Põlva maakonda? Seda ei öelda. Võibolla oleks majanduslikult otstarbekas see maakond likvideerida...

Elva

Minu esimesed järvekümblused olid Arbi järves. Tol ajal kasvasid ranna-alal mõned suured rabe remmelgad, nüüd neid enam pole, ühtegi pole sinna alles jäetud, on lage plats. Kunagi oli seal paadisild ja üks remmelga känd; seisin kännu peal ja mind kuivatati. Laululava küljel on rabe remmelgas olemas. Siin paistab, et on ka hõberemmelgaga hübriid. Arbi järve rand oli vaikne, sinna oli väike koorem liiva kallutatud, seal polnud Verevile omast saginat; ka Verevi rannas sai käidud... kodule oli kõige lähemal paisjärv, aga seal oli vesi külm.

Suure-Konguta mõis

Sissesõidu tee; Vanast mõisahäärberist sai 1910. aastal maja ehitusosa.

Keskajal asus siin von Tiesenhausenite vasallilinnus. Linnusest on säilinud vall ja vallikraavi katked.

Rannu kirik

15. sajandi I poolel hilisgooti stiilis ehitatud kirik.

Õhtu, Põhja-Viljandimaa

Rõika peeglivabrik

http://entsyklopeedia.ee - Rõika peeglivabrik