Olen Eestimaa pikki-põiki läbinud. Ikka on veel palju uudistamata kohti ja kohti kuhu veelkord läheks. Läheks vaataks täpsemalt, et kuidas pikk maja ikkagi lõppes või kuidas seninägemata ümarate nurkadega fassaadiekraan on. Võõrastes kohtades on huvitav viibida, jalutan maastikul ja pea puhkab. Jah, see on põgenemine nii kiiresti tekkiva monotoonsuse eest. Rutiin tüütab, kuigi olen pikkade juhtmetega tüüp... ja rutiinse eluhoiakuga.
Niisiis läksin eelmisel nädalal paari tööpäeva lõpetama:
Avanduse mõisa vanemad hooneosad pärinevad 18. sajandi teisest poolest. 19. sajandi keskpaiku lisati ballisaaliga osa ja sajandivahetusel ehitati Rudolf Moritz Alexander von Engelhardt'i kavandatud hooneosad. Tulemuseks sai renessansliku ilmega koodikujulise põhjaplaaniga pikk maja.
Simuna kirik jääb mõisakeskusest kilomeetri kaugusele.
Pandivere kõrgustik.
Kiltsi mõis.
Lapsed on kaugust visanud. Majas on Kiltsi Põhikool. Kooli kasutuses on peahoone 1920. aastast.
Parki taastatakse admiral Adam Johann von Krusenstern'i aegse ilme laadis. Minu tähelepanek on, et Krusenstern elas 1770 - 1846 ja seda tüüpi aed on joonistatud 1876. aasta plaanile, seega on hilisem.
Pargis sai kaamera aku tühjaks; jalutasin niisama veel ringi ja nägin, et tuleb ikka uuesti tulla...
... järgmisel päeval enamvähem samal kellaajal:
tee Vao poole,
ait ja ... .
Laudad, ees aida ots.
See puumaja on ehitatud 1876. aasta plaanile joonistatud uue laudakompleksi töölistele.
Kivimaja oli ilmselt ka algselt teenijate ja mõisatööliste korrusega. Varasemal mõisa plaanil on kivimaja kohale kirjutatud viinapõletus-köök ja selle kõrvale tüüpiliselt nuumloomade laut.
Järvekeseks paisutatud allikas. Allikaid siin on.
Tarbevee-allikas.
Ja muidugi, ka pargiallikat on ehituslikult kujundatud...
Parempoolne tiibhoone oli külalistemaja.
Mõisamaja on ehitatud varasema vasallilinnuse varemetele. Vasakpoolne torn on ehitatud linnuse tornile. 15. sajandil ehitatud väike linnus hõlmas umbes pool praeguse maja alusest maast. Linnus pidas vapralt vastu Liivi sõjas venelaste rünnakule.
Selle vaate pärast tulingi veel kord.
Jõe ülemjooks mahub siit läbi. Selles avas asus vanim veski.
See poldritammilik tee viis kunagi Tallinna. Seljatagune pool suundus Tartusse.
Neogooti stiilis veskivare.
Pargi äärele on rajatud 1974. aastal Varangu metskonna külake.
Tee allikatele.
Mõisa park.
Peahoone tagafassaad.
Peahoone fassaad on ka maastiku abil esile tõstetud. Esifassaad mõjub nagu oleks kuliss.
Eesväljak.
Hoonele lisab veel omapära see, et sammaste baasid ja kapiteelid, karniisid, simsid ja sokli vooderdus on teostatud tahutud paekivist; muidu kasutati ikka krohv-viimistlust.
Pisike maa-idüll peaukse kohal. Esimese hooga tuli pähe, et tegu võib olla stalinisliku lisandiga kolhoosikeskuse või maakooli ukse kohale, aga ei, see on siiski maa-idüll mõisaajast.
Paekivi.
... järgmisel päeval enamvähem samal kellaajal:
Ja muidugi, ka pargiallikat on ehituslikult kujundatud...
Põltsamaa jõgi on Veskijärveks paisutatud.
Kiltsi linnuse ajastu kaasajast paikneb mõned kilomeetrid põhja pool väga hästi säilinud Vao linnus - väike tornlinnus. Virumaa linnus-mõisad on ehitatud ilmselt naabrusest tulnud vene-tatari rööv- ja vallutusretkede tõttu. Väikses linnuses võis paar päeva vastu pidada, kuni tuli abi.
-
Teisel õhtul põikasin ka Varangu allikatele ja mõisa. Kumbagi pole ma varem külastanud: mõisahoonest olen küll pilte näinud - ümarad hoonenurgad tundusid huvitavad.
meie väikest maad pidi võib käia ja käia ja otsa see ei saa, tore on see, et seda kõike nii põhjalikult jäädvustad aga rutiiniga on kummaline värk,mind ajavad närvi ühtviisi nii rutiin kui ka sellest väljarebimine
VastaKustutaOlen seda blogi juba hulk aega huviga lugenud, aga millegipärast pole kunagi kommentaare lisanud. Vähemelt nüüd siis tahaks öelda aitäh nende huvitavate retkede eest, mida koos Sinuga Sinu silmade läbi on seni olnud võimalik teha füüsiliselt kohal käimata. Armastan ka tegelikult ise Eestimaal ringi liikuda, kui võimalus avaneb. Loodusega olen rohkem sina peal kui kultuurilooga, ent kui keegi on uurinud, teab ja mäletab, siis pole eelmiste põlvede elu päris jäljetult kadunud. See on tore. Ootan ka edaspidi uusi postitusi uudistega köögiaknast või rattasadulast.
VastaKustutaKa mina olen Tulbi blogi ammune lugeja, aga miskipärast pole kiitusteni jõudnud. Armastan vanu mõisaid, eelkõige nende juurde kuuluvaid parke. Puud mäletavad :) Paljudes olen ise käinud, paljudesse pole jõudnud. Tänuväärne, et keegi, kel samad huvid, seda ka teistega jagab. Suur aitäh!
VastaKustuta