reede, 18. oktoober 2013

REIS

Käisin palverännaku sarnasel reisil; mõte elu üürikusest häiris. Ma ei ole oma Ema, kui tema laps oli, siis näinud, aga siiski kogu lugu pildiga jookseb, lõpuni välja. Ja ega Tema ainus ole. Läksin.

Koht: Saaremaa.
Bussiga liikudes on see võlu, et aega on ja see häda, et aega pole. Sõbrad on kinkinud öömaja; ja seda 1,5 km minu suguvõsa teadaolevast vanimast kodukohast saare veerandiku joonel. Hommikul viiakse mind Linna, bussini on neli tundi aega, soovitatakse galeriisid külastada, aga kunst ei huvita mind juba pikka aega, eriti. Tiit Pääsukest vaataks küll - telefoni-kalender näitab just seda kuupäeva, millal toimub ekspositsiooni vahetus - hiljem näen rasvatihaseid.
Kuressaare kindlus; läikiva peaga partidel on miskit selgeks-tegemisel.






Rasvatihased.

On kust otsida.


Linnuse ristikäigu aknad.




Lossipark.



Saaremaa keskele kell 14:20 bussiga sõites hakkas terav päike paistma. Sügis Saaremaal on kauneim...

Olen teel perekonna hauaplatside poole 


Tee.

Päris pikk tee.

Kiviaed metsas.

Siia on nad maetud: vanavanaemal valged floksid, tema emal pojengid... nii nad soovisid.

Läksin ka külavahelt läbi, kiirel sammul - 3/4 tunni pärast suleti tee ralliks. Veider astumine, iga teeots lindiga suletud, suuremate teede otsas 1-3 inimest turvalisust valvamas, lisaks karjamaal ka pealtvaatajad ja mina pikkade sammudega tõttan. Aga jõudsin siiski põigata ka Väljalt läbi - kiirus kasvas. Ka bussi peale oli kiire - bussijuht ei teadnud, mis ajaks ta viimaselt ringilt jõuab, teed suletud ja bussijaama infoaknast räägiti läbisegi. Kuidas ka Linnast tagasi? Parem varem.

Piila kirik.

Siin oli (vanu puid on vähe alles) vanaisa rajatud õunaaed, vanasti oli kiviaia peal veel vitstest punutud aed, kaitses jäneste ja tuulte eest.


See kiviaed küla alguses on tõeline meistriteos. Üks spordimees, kes käis minu vanaisa sepipajas peale löömas, näitas lastele saltosi ja topeltsaltosi ning jalgrattasõitu kiviaial, see viimane võis siin juhtuda.


Otsetee läbi sarapiku. Siin on tuulevaikne ja hämar, talvepoole päris pime, tüdrukud kartsid siia üksinda sattuda.

Mõistan.

Siit lagedalt puhusid talvetuisud, lastel andis koju sumbata, ükskord sattus külamees reega tulema - usaldas hobust...

koju jõudsid. Ja selle viimase sirge ma juba jooksin; jõudsin bussiga ühel ajal... buss siiski möödus ennem bussipeatust.




Saaremaa veerandikujoont-pidi öömajale minnes möödusid minust ralliautod, et te usuksite, et "Saaremaa Ralli" olemas on, siis tegin paar pilti.


Head ööd!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar