Siit ja sealt

Lillepeenart ma enam ei pea. Nüüd on marjapõõsaste pool-formatsioon. Asjalik.

Siit-sealt paistvad ja ootamatute rännakutega narsissid on liiga palju, liiga virr-varr, ka üks on liiga suur. Viimase, valge ja ajaloolise roosisordi võttis A. omale, keelas ära visata; las siis jändab.

-

-

Sügisel tehtud peenrad pragunevad, nagu ikka, no ei leidnud head tööriista mulla kobestamiseks: käsikultivaator teeb lihtsalt tükid; on kuiv olnud... vihmamärg aitaks lagundada. Otsisin netist ka miskit reha sarnast, aga sellega ei pääseks ikkagi taimede vahele.

Õuna- ja pirniseemikuid oli kuivavate pragude vahel valus vaadata...

Ostsin ehituspoest 7 euro eest sellise käsikõpla, vist nimetatakse ka jaapani kõplaks. Täitsa hea tööriist - töötab nelja pidi: kahe otsa, tera ja seljaga. Selga kasutan nuiana. On ju enamvähem tulemus (peale kultiveerimist)? Pildil pirniseemikud. Palja käe jaoks oli käepideme plastivalu ja kleebitud katte serv liiga kare-terav-hõõruv ehk ebakvaliteetne; pidin terava noa ja liivapaberi abil siluma. Vars võiks pikem olla; siis saaks käe asendit muuta; sundasend väsitab rutem kätt.