Mis seal ikka

Vist enamik aednikke hakkavad juba jaanuaris seemnevaru täiendamise peale mõtlema. Aeg läheb ruttu. Eelmise aasta sortimendi pilt on meeles, kui aastast-aastasse pakutavat vaadata, siis on pilt väikste muutustega. Täna vaatasin igaksjuhuks Põhja-Ameerika ja Saksamaa seemnevalikut; üks kõrvits hakkas silma, ka Eestis pakutakse. Mul oli kujunenud lemmikpildiks üks Suur-Britannia seemnetootja, aga juba teist aastat nad EU-sse pakikesi ei saada, nii vaatasin eelnevatel päevadel Läti, Leedu, Tšehhi, Rootsi, Hollandi ja Prantsusmaa pilti, sest konservatiivsusega pole midagi peale hakata. Uudiste nimekirja panin ühe basiiliku ja veel 1-2-3-4-5, keda pole varem kasvatanud, aga basiilik sai määravaks, et sealt tellida, käes ja kapis. Kõike ühest kohast ei saa ja soovid võivad üleöö täieneda, nii on tahtmiste nimekirja teine osa veel liikvel, tean, et juba peamiselt täidetud... üks suvelill ongi ainult veel jäänud. Kodus teen osade kappi jäänud seemnetega idanemiskatseid, ühes pruudisõle karbis polnud aastaarvu ja ei suuda ka meenutada, et kummalt pruudisõlelt võetud, kas üldse võtsin neilt veel üks kord kasvatatud väiksematelt, neilt emalt jäänuilt. Idanemismärk jäi ilmumata. Ja hernest on veel neljast umbmääraselt määratavast satsist; peaks vist osa ära viskama. Ühe, vist vanima, panin täna likku; selle kuivatusrestil oli 2013. aasta valijakaart aja märkeks pandud peiulille seemnekihtide vahele. Lilleseemned ja sangata kastrulis olnud põldoad viskasin ära, aga herne prooviga olen vist irratsionaalne.