Jah, kolepilte kah. Mõni aasta tagasi sai kargesse (murdesõna - kare, karges, tähendab tavaliselt rohust põlluserva või rohtu kasvanud põldu) õunapuu istutatud. Puu jäi põdema; arvasin, et vanas põlluservas orasheina juured kiusavad puud. Nüüd kevadel oli hiir tüve närinud... otsustasin puu minema visata. Muld oli istutuskohas ilus must ja kohev; orasheina umbselt polnudki, aga puu juured narmendasid isemoodi... vahetult peale istutust on õunapuu juured tüügasteks närinud; puu oleks küll aastatega kasvuhoo saavutanud, aga...
Sinililled on aias ise liikunud; varju otsides. Vahepeal sai üks õunaaia nurk lagedaks võetud, sinililled kadusid sealt paari aastaga, nüüd on park asemele kasvanud ja sinililled tagasi tulnud, sinna nad kunagi toodud saigi.
Täna pookisin pooled pookeoksad ära. Olen päevi õunapuude vahel käinud ja plaani teinud, et asendan ja laiendan olemasolevaid sorte, et vähem sorte on siiski parem, aga nüüd tööd tehes sain ainult ühest sordist lahti... kahest jäi üks oks. Lähipäevil jätkan pookimisi, siis uus kord. See kevad piirdun kolme uue sordi lisamisega. Eks suvega näeb, mis veel viiest-kuuest loobumisplaaniga sordist saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar