Teisipäev, 7. aprill 2020

Tähistan selle kevade pookimiste lõppu

Kevad on hetkel varajane, täna pea 17 kraadi sooja, kuid tuuline, kahe ajal veloga allatuult sõites tundus isegi soojem.

Eile mõtlesin, et selle aasta pookimised said tehtud. Aga täna otsustasin siiski ühelt kaks aastat tagasi märgitud õunapuult pookeoksa võtma minna. Üllatuseks oli aeda korrastama hakatud, parajalt lõikamistööd tehtud. Märge oli üllatuseks alles, kuigi panin selle kindlale kõrgusele (oma mõõt) kuivanud oksale. Puu ei paista eriti vana olema, aga sorti ei ole suutnud määrata, septembri alul valmiv punaste triipudega kooniline õun on õrna viljalihaga, vili meenutab 'Krügeri tuviõuna', on aga rohelisema põhivärviga ja vilja koor on kuiv, 'Krügeri tuviõun' on kaetud vahaga ja läigib.

Lõhnav kannike on õitsemise keskpaigas, vast üks pikim kevadine õitseja.

Sillad.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar