Loodus

Tegin maakaardil oma kodu ümber 17 kilomeetrise raadiusega ringi, et vaatan, kuhu jääb lähemaid suuremaid metsamassiive. Nii tahaks rahus vanas, suurte puudega metsas jalutada. Ringi sisse jääb üks 1,3 kilomeetrise läbimõõduga metsa-ala, ala kuulub metskonnale, tee pikkus sinna on 12 kilomeetrit. Ja üks ala on 700-800 meetrise läbimõõduga, aga sinna on tee pikkus 17 kilomeetrit. Ülejäänud haruldused on kõik väiksemad. Käisin ühes kaugemas 400-500 meetrise läbimõõduga metsatukas ja vahelduvas maastikus. 

(Hüljatud) aed.

Nii õiged metsad kaovad. Kogu lagendik on piiratud kuni 30 aastase metsaga. Vana metsa enam pole, kui välja arvata vasakpoolne raiesmikuäärne 100 meetri pikkune kitsas riba, huvitav, miks see kriips on jäänud.

Kunagised talude põllumaad. Mõnes kohas on veel näha vannad põlluserva künnivaod.

Elekter ikka toodi kohale, aga elektriga elati siin umbes tosin aastat, siia ei pruukind kevadel ja sügisel hobusegagi vaevata ligi pääseda. Siin oli kaks talu... ühe aia võõrliigist puud ei olegi väga vanad... lehised, enelad, lumimari, toompihlakad, sirelid ja elupuud.

Enelas.

Pihlenelas on hõivanud maad.

Vanad tammed.

USA masin.

Ühel elumajal on kaks treppi.

Majad ehitati kühmude servadele, põllud olid hinnas, seetõttu on üks vundamendikülg silmapaistvam.

Teine trepp.

Ahju plekkvooder.

Puit on kõdunenud.

Viljapuu- ja marja-aed.

Teine elumaja.

Kõrgemate kohtade lõunalangud on täis kivikülve, märk jääaja jää liikumise takistusest.

Pilk vasakule.

Pilk paremale, sohu.

Siin elati hilisema ajani. Tohutu nõgese kasv näitab maa viljakust, võibolla polnud lõpupoole loomade sõnnikuga muud teha, kui et lauda ümber laiali loopida.

Magamistuba.

Restoran.

Jõgi.

Suvel ei tahaks roostunud lammil sumada, muul ajal on ta hõredam ja vähemhirmus.

Milline see lamm talude ajal välja nägi, kas tarnavaesem? Millist vaeva pidi nägema siit heina kätte saamisega? Minu astumine oli siin nagu ekspressiivses eesti filmis: litrs-lörts jne. Eesti filmides rabelemine on veider nähtus... , muidu nii rahulik rahvus kraabib seina mööda üles.

Tamm juhatab tallu.

Siinsed tegutsemisjäljed jätsid mind kõhklevale arvamusele.

Sellist kõrgete seintega lauda olen kohanud ka teistes veskites, kus peenemat jahu sõeluti ühest laua poolest teise, siit sai siis päris peent jahu!

4-5 meetri kõrgusele on karu oma jäljed jätnud.

Selle jaoks ongi vaja suurte puudega metsa. Vana mets on välja kujunenud elukeskkond. Kes hävitab oma funktsioneeriva kodu, ja kes teeb oma laste elu põrguks?? 

Mis on ilusam! Praegust metsamustrit jälgides on see õige mets varsti kadunud. Vastik on kuulata, kui "metsamajandajad" räägivad, et enne II maailmasõda oli metsa vähem, miks nad ei räägi 20-25 aasta tagusest seisust. Vanu kaarte vaadates näen, et Kesk-Eesti oli enne II maailmasõda isegi metsarikkam; väärt puistut hoiti kui kullatükki, tarbepuud saadi niitudelt. Kas praegune statistika arvestab II maailmasõja eelsete niitude puidu olemasoluga? 1960ndate suured maaparandustööd hävitasid Kesk-Eestis suure osa metsasest alast. Näiteks minu koduküla hajatalud ei näinud teineteise hooneid enne suurt maaparandust, oldi omaette. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul on küll pilt vastupidine, aga see ei õigusta teises kohas elukeskkonna hävitamist. Paberile kirjutatud numbrid ei pruugi näidata struktuuri terviklikkust.  

Lammimetsa ala.