KAUNIS KODUAED 15 - Lisaks " Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus..."

[Viimane kord sattusin muuseumide veebiarhiivi seoses üht mälestuste raamatut lugedes, otsisin autorist pildimaterjali, et näha kirjutaja näojooni, kehahoiakut, olekut teiste inimeste juures jne; ja nagu tavaliselt ikka, sattusin ka seekord ühe tuttava pildi otsa, mis viis mind hoopis etnoloogia rajale. Mulle meeldib aegajalt öötunde veeta arhiivides, teinekord hommikul kell kuus hakkab tulpade kribust silmanägemine ära minema, siis teen hommiku-une ja jätkan lõunapaiku. Muis.ee-l on otsingute mõistlikuks tegemiseks veel palju ära teha... märksõnad praktiliselt ei toimi, ainult konkreetsed isikunimed toimivad, aga kui on tundmatu autor, kuidas ma tema asja üles leian!!?? Nii tulebki hullu tahtmist omada ja hakata järjest museaale lappama, näiteks ERMi fotokogus on 312 959 museaali, pildiga pilte? 139 933 (sellised tulemused sain korrutades ja liitmistehteid tehes).]

---

Ma tahan, et (Eesti) aiandust käsitletaks laiemalt, et aiandus ei oleks ainult lillepeenar ja viljapuuaed. Ise ma kuigi võimekas teoreetik pole. Aga ma siiski pusin veidi, viitsimise järgi, asjaarmastajalikult, ehk õnnestub Eesti aiandust volüümikamalt näidata ja lisada üks nägemise viis näiteks Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 5-le, Tiina Toomet, Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel, pdf: Tiina Toomet, Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel

Aiandusalane kultuurikiht on Eesti taludes väga õhuke. Muutlikel aegadel on varasem hävinud, säilinud on vaid vähesed fotod ja mälestused - algus T. T. tekstist.

Mulle kohe üldse ei meeldi jutt, et Eestis on asjad õhukesed. Millega võrreldes? Kas Taani, Poola ja Saksamaaga, kui palju paksemad seal asjad on?? Mis moodi elas Taani ja Poola talurahvas? Milline on Eesti Vabariigi iga võrreldes Soome ja Tšehhi Vabariigiga? Millal toimus Euroopas rahvuslik ärkamine - see oli üks 19. sajandi liikumine, kui ma ei eksi.

All olevad pildid paigutasin nimme veidi segamini, nõnda saab mõtte struktuur selgem.

M. Siedenberg: Torgo talu õunapuu nimega "Eit" 1894

Eestimaal vist kõige suurem õunapuu. 25 a. tagasi andis /.../ ehk /.../ vakka õunu. Nüüd mitte enam nõndapalju.

Bernhard Kangro: Põline õunaaed 1913

Bernhard Kangro: Aednik juurviljavõtmisel, naereid kitkumas 1913

Bernhard Kangro: Aednik juurviljavõtmisel, mees käruga juurvilja vedamas 1913

Aleksander Arro: Kaali mõis Saaremaal 1910

Mõisa aednikud olid tavaliselt eesti rahvusest mehed, kes õppinud kohalike vanemate aednike käe all või põllumajanduskoolides Venemaal. Paljus sõltus kultuurtaimede levik aadliku iseloomust ja aedniku tahtest. Vaba talumees ostis kultuurtaimi juba ise Riia või Tartu aiaäridest, võrdselt aadlikega. 

Konstantin Kalamees: Sandla mõisa härrastemaja, Saaremaa 1925

Viis-kuus aastat on möödunud mõisate rekvireerimisest. Saaremaa väiksematele mõisatele iseloomulik vana-balti tüüpi häärber.

G. Münther: Puiestee Wilsenhofi mõisa pargis 1910

G. Münther: Virumaa, Jõhvi khk, Mäetaguse mõisa omanik parun Rosen 1912

G. Münther: Virumaa, Jõhvi khk, Mäetaguse mõis 1912

G. Münther: Virumaa, Jõhvi khk, Pagari mõis lilleaia poolt 1909

G. Münther: Pagari mõisa aed ja kaks vana teenijat 1912

G. Münther: Pagari mõis sügisel 1911

Konstantin Kalamees: Räpina põllumajanduskekkool, Võrumaa 1925 (Räpina mõisa peahoone)

G. Münther: Pagari mõisa metsavahi maja 1909

Mõisa ametniku maja. Aiamaa ulatub maja vundamendini; lopsakas lillepeenar akna all.

Konstantin Kalamees: Põlva - Saare - Jaan oma elukohas - koopas, kasvatab kitsi ja parte, lõikas kraave, Võrumaa 1924

Isikupärane aed.

Pseudonüüm "G": Vastseliina kihelkonna kõige vanem elutuba.

Etnograafia kogujad tegelesid tol ajal rohkem vanavara kogumise ja arhailiste jäänukite jäädvustamisega. Seetõttu on tol ajal moodsat elu-olu jäädvustatud tõesti kahetsusväärselt vähe. Aga me teame, et pärast talude päriseks ostmist ehitati tavaliselt uued elumajad ja rehielamud jäid lihtsalt reheks ja töötoaks. (Kauem säilis rehielamu Saaremaal, Läänemaal ja ka Harjumaal. Saaremaal oli ehituspuitu napilt, aga see-eest oli ehitatud parima kvaliteediga.)

Konstantin Kalamees: Peedi talu elumaja talli ja rehealusega, S. - Jaani khk 1932

Sirelipõõsas ja kas pole siinpool aia ääres päevakübar või kukekannus.

Konstantin Kalamees: Peedi talu mesila, S. - Jaani khk 1932

Konstantin Kalamees:  Peedi talu seakari, taga puhas sealaut, S. - Jaani khk 1932

Konstantin Kalamees: Peeditalu ait tagant, S. - Jaani khk 1932

Konstantin Kalamees: Peedi talu sepipada, S. - Jaani khk 1932

Aed on silmapiirini, mõttes ükskõik kus ja ükskõik milline.

Konstantin Kalamees: Vana - Kubja talu rehetare, vana uks uue (eh 1931) juures M. - Magdaleena khk

Lillepeenar akna all aiakeses. Esiplaanil pihlakas.

Konstantin Kalamees: Rehetare ahi, M. - Magdaleena khk

Kambriuksele toetuvate pajakaante järgi võin arvata, et seda ust eriti sagedasti ei kasutatud?!, võin ka suuresti eksida, ehk on nii pildistamise ajaks sätitud.

Konstantin Kalamees: Rehetare ahju esivaade - kolle, M. - Magdaleena khk

Konstantin Kalamees: Vana - Kubja talu suvekoda (kõda), kus loomadele toitu keedeti, M. - Magdaleena khk

Saaremaalt tean, et paargus(suvekojas) tehti suvel toit ka inimestele, mõnel pool oli-on saun-paargul ka aknaga eeskoda, mis nii suur, et sinna mahtusid talu inimesed sööma.

Konstantin Kalamees: Suvekoja sisevaade, M. - Magdaleena khk

Konstantin Kalamees: Vana - Kubja talu pere, M. - Magdaleena khk

Oskar Kallas: Aed mesipuudega, Kaarma köster M. Kallas oma mesipuuaias 1894

Juba sel ajal oli Saaremaal nii palju õunaaedu, et Vormsi meestel tasus õunu kokku ostmas käia ja Soomes edasi müüa. 1906. aastal maksti 130-150 kop. kasti eest. Minu küla kandis, kus elasin, oli palju õunaaedu, mõni peremees teenis 60-70 rub. - see oli tol ajal (1906.) kopsakas summa.

Ferdinand Linnus: Heinalised lõunal, Ire k

Ruumiline maastik. Inimesed on vanadel piltidel söögi juures alati mõnusa olekuga.

Vanaõue talu Kuil, Piirsalu v, Kullamaa khk 1922

Johannes Pääsuke: Talud Elva lähedal Tartumaal 1908

Ilmari Manninen: Kikkuri talu, Äksi

Evald Allas: Anseküla köster abikaasaga, kellel leinakuub seljas 1895

Konstantin Kalamees: Taluperemees Vastseliina vallast, Võrumaa 1923

Konstantin Kalamees: Kasvavatest tammedest punutud aed Mädamürka talus, Viljandimaa

Konstantin Kalamees: Kasvavatest tammedest painutatud süda suvila uksel Mädamürka talus, Viljandimaa

Konstantin Kalamees: Tartu Toome 1924

Linna park.

Johannes Pääsuke: Vaade Paide Vallitornist lagedale maastikule 1912

Enam-vähem samasse kanti vaade madalamalt ja tänapäeval (99 aastat hiljem minu tehtud jäädvustus). Suurt pole muutunud, kasvuhooned on lisandunud ehk siis tomatid, ja ja luht on metsistunud.

Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt: Jaan Tõnisson 1908

Foto autoriks märgitud A. Eisenschmidt oli üks esimesi eesti soost doktorikraadiga põllumehi, kahjuks ta hukkus vahetult enne 38 aastaseks saamist 1914. aastal koos isa ja 4 aastase pojaga oma peetud liivakarjääri  külastades, toimus varing. A. E. ja J. Tõnisson olid aktiivsed põllumajandusnäituste korraldajad, kus rahvale tutvustati kõige paremaid kaasaegseis taimesorte ja maaharimise tehnikat. Need fotod on üles võetud Tartu lähedal, Eerikal, kus Jaan Tõnisson koos venna Hans Tõnissoniga puukooli pidasid. Jaan oli vast rohkem asjatamiste algusele kaasaaitaja ja utsitaja tüüpi mees, ka selliseid inimesi on väga vaja, tuntud rohkem ajalehe omaniku ja poliitikuna, tema auks on Tartus plats nimetatud ja sinna monument tehtud ja Tartus õppides oli ühest sügisest sügeni minu elukoht Jaan Tõnissoni 11.

Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt: Jaan Tõnisson 1908

Vankris on kolimiskraam. Kas aiandisse kolis uus tööline... või lahkus vana?

Anton Loit: Väike kandikoht 1912

Friedrich Kohtitscy: Karuse kirikuvald, Karba talu Kingsi külas 1912

Aed, maastik.

Friedrich Kohtitsky: Karuse kirikuvald, Karba talu Kingsi külas 1912

Taluaedade kaunid ja uhked proportsioonid. Vist ületamatud.

Friedrich Kohtitsky: Karuse khk, paekivi aed 1912

Friedrich Kohtitsky: Karuse khk, loovõtmine saadu 1912

Aia ja maastiku vahel ei ole erinevust. Aed on samuti nagu maastikki - vaade ja ressurss.

Konstantin Kalamees: Tämpo nimeline endine metsavahi koht, suvine püstköök suitsuga

Aed, maastik.

Konstantin Kalamees: Leeduküla, vaade teelt Atla - Lümada teelahkmele, Saaremaa

Tänava poole erinva suunaga majad ja kõrged puud loovad maalilise pildi. Pildistamise hetkest sada aastat tagasi koostatud mõisakaartidelt saab näha, et ka siis oli pilt sarnane, ja mis veel enne seda oli... ikka küla.

Konstantin Kalamees: Iga küla tänav, Muhu

Konstantin Kalamees: Külasema küla tänav, Kingisepa talu väravas Muhu eit hobuste järele minemas 1931

Konstantin Kalamees: Palliküla tänav

Lopsakad tapuaiad. Õlut on juba muistsest ajast tehtud. Henriku kroonikast saab sellest lugeda ja juba pisut hiljem võeti talurahva "kaitseks" vastu seadus, mis piiras kirikupappidel kümnise kogumisel ühes talus prassimise aega, nii hoiti pappe rohkem töökohustuste juures.

Konstantin Kalamees: Palli küla tänav, Saaremaa

Ilmari Manninen: Abula küla tänav, Mustjala, Saaremaa

Ilmari Manninen: Abula küla tänav, Mustjala, Saaremaa

Aiad, aiad.

Konstantin Kalamees: Tagaranna talu Kantsi külas, Muhu

Vili ja tokkroosid.

Konstantin Kalamees: Jaan Smuul oma talu õues, käes orduajast Rootsi kuninga poolt kingitud kinkeleping, Muhu

Konstantin Kalamees: Mihail Pere, Kantsi küla Wuka talu vana ja uus elumaja, Muhu

Põllumajanduslik aed; täiuslik aed, maa toitis pere. Piltidelt paistavad ilusad umbrohuvabad põllud; ei olnud siis "taimekaitse"(tobe sõna) keemiat. Tänapäeval on miskipärast imelik arusaam, et ilma intensiivse põllumajanduseta pole võimalik hästi elada. Aga ela, kui mürgiprits aastas 3-4 korda sinu varvastest üle sõidab ja kui põldu on veel kahel pool ja erinevad kultuurid kasvavad, siis teeb see kokku 6-8 korda, õudne elu tänapäeval!?

Konstantin Kalamees: Eeskujulik õunapuuaed Leevakul Melbergi talus, Võrumaa 1924

H. Schults: Jaagu - Hansu talu elumaja, laut, tall, küün, aida nurk, Peetri khk, Järvamaa

Ilmari Manninen: Roikina küla tänav õitsevate pirnipuudega, Setumaa

Pühendatud A-le