Esteetilisel põhjusel

tegin ilusa ilmaga pühapäeval rattatiiru mitmekesise maastikuga Laupa kanti. Üks varasem postitus Laupast: http://tulpjatulp.blogspot.com.ee/2014/07/laupa.html

Vana tee Säreverest Laupale. Vanu kaarte vaadates on Laupa mõis veel üle-eemisel sajandil (19. saj.) tupikteel, tee lõppes Jändial, ja paistab et Türilt Pärnusse sõideti Käru või siis Suure-Jaani kaudu.

Lehmad on toredad.

Vaade voorelt Pärnu jõe lammile.

Pärnu jõgi. Vihmad teevad jõele selle aasta veetaseme rekordit.

Niiskete kohtade taim harilik maavits on mürgine. 

Voor.

Mulle tundus see kits koera peaga olema, alles pildilt vaadates sain pikemalt mõelda, et kuidas nii - sarvi pole. Taamal, teiselpool orgu paistab Laupa mõisa peahoone. Nii maastikuvaateid kujundati.

Vana tee laskub orgu.

Vana tee, kõrval uus.

Nõnda nagu talu visiitkaardiks oli sõnnikulõhn, nii ka mõisasüdamesse minnes mööduti kõigepealt viljakuivatist ja veiselaudast.

Peahoones tegutseb Laupa Põhikool.

Veski kanal on vett täis.

Vana tee.

Park teiselpool jõge.

Ainult suurveega on näha kunagist saarega pargi ilmet. Vanasti oli rohkem vett ning vesi oli veskitammiga reguleeritud.

Laupa küla teeharud.

Ja tagasi.

Umbes nii kõrgel mõisa ajal vett hoiti.