VÄIKE TOHUTU, NIIPALJU KUI HÕLMATA JÕUAB

Need varajased iirised keda siin seal näha võib. Praegu mediteerin nende kõrval, et mõista nende vajalikkust.

Ratsanikuga poeedinartsiss. On selline sort valgete nartsisside seas.

See tulp lõhnab nagu lapsepõlvest meelde jäänud lõhnav tulp. Tulp vanaema aiast. Tema arhetüüpsus kaalub üles üks-kaks päeva lühema õitsemise.

Vana õunaaed täna. 'Paide taliõun' on mu lemmikõun. Õunapuu on pargipuu nr. 1.

Sel aastal tõin Kangrote aiast iseolija kannikese. Lihtne on ilus. Maa on täis kasetolmu ja paju lendas aias ringi.

JA NÜÜD LAUPÄEVANE RINGKÄIK.
(Kui oma aias midagi huvitavat ei toimu, siis kusagil ikka miskit teoksil on.)
Laupäev algas neljatunnise võilille niitmisega: hommikuvõimlemine, võileib ja tee ning jälle võimlemine - tagumik-nimme-käed. Ja siis tund aega riisumiseks.
Kuidagi vähe ju?
Jätsin maja ja aia kevadetajatele ning jätkasin treeningut jalgrattaga.
Seitsme kilomeetri pärast tee-ääres:

tammeke ja kullerkupp,

kurereha ja

valged nartsissid. Seal olid veel kurekellad ja sininised käokingad (titepätid) jne; igat taime lihtsalt ei jaksa pildistada.

Ja siis kaks kilomeetrit teed... mida on viimane aeg läbida.

Eistvere mõisa häärber ja park. Siin elanud viimase mõisniku esimese abikaasa, väga ilusa naise Hermynia von zur Mühlen'i mälestusteraamatust "Lõpp ja algus" saab lugeda, kuidas mõisas ka elati. Tema abikaasa oli kõrk (loll) mees, tal oli ainult üks raamat ja see erootilise sisuga. Pole ka imestada, miks baltisakslus kadus. Pildilt Pilistvere kihelkonna rahvaga, Pilistvere kihelkonda käsitlevas raamatus (ilmus mõni aeg tagasi), on näha abielupaar ja ka teised mõisnikud.

Ebajasmiinide ringist väljub pärna-allee Eistvere järve suunas; mõisa-ajal oli seal ainult looklev Navesti jõgi. Järv on hilisem.

Harilikud pärnad.

Mõisnik tegeles tõu-piimakarja ja -hobuste kasvatamisega; mõisa laut, ka praegu kostab sealt lehmade ammumist.


Ja siis edasi ühte taluparki:

Pargialune on täis kuslapuid.

Sõstar.

Sinilill.

Huvitavalt kokkukleepunud harilik vaher.

Harilik sirel ja harilik vaher.

Harilik vaher, torkav kuusk ja harilik elupuu. Võõrliigist kuusk ei mõju meie looduses kuigi hästi, isegi nagu kole (see on minu arvamus).

Väike läätspuu.

...tatar.

Mitmeõieline kuutõverohi.

Enelas.

Mis roos see veel on? See jänese hambajälgedega vars paistis ainuke olema. Ebatavaline! Koer-kibuvits võiks jõulisem olla - võibolla erand.

Punumise meistritöö.

Harilik elupuu.

Sõnajalad.

Taluhäärberi trepp.

Väga korrapärase kujuga harilik elupuu. Kõrgus pea 4 meetri kanti. Vahest on 'Vareana'.

Leeder.

Ja siis üks merevetikaid meenutav elupuu:

Mulle ei meenu, et oleksin kusagil mujal sellist elupuud kohanud, ei meenu. Vahest on jaapani elupuu.

Siin on kolm okaspuud. Taga on harilik kuusk.

Väga korrapärase kujuga elupuu võrsed.

Meiemaine kuusk on kõige ilusam; ainult linnamaastikku sobivad saastekindlamad võõrkuused paremini: nt. serbia kuusk.

Talu tall ja laut.

Tead sa nüüd kõiki taimi! Brunnera.

Valge õiega meelespea

ja sinise õiega meelespea.

Näsiniin.

Martagoniliilia.

Poeedinartsiss kitseenelase sees, või (ja) vastupidi.

Poeedinartsissid ühelt- ja teiseltpoolt vaadatuna.

Kitseenelasega palistatud lilleaed.

Niimoodi nad kasvavad kuiva maa poolsaarel. Ja nagu näha, siis palju jääb veel vaatamiseks.

Elektriliin lõikab metsa pooleks.

Rapsipõld lõikab tee pooleks.

Ja siis kuiva maa saar

ja kuiva maa maanurk:

Elumaja seintest väljaulatuvad viimistletud talaotsad mõjuvad vanapäraselt. Maja nurgad on laotud puhasnurgaga.

Vereurmarohi.

Paekivist laotud korsten on kõigekindel; mõnes kohas on ka raudkivi-kilde praotäitena kasutatud.

Talu tall ja laut.

Lilleaed.

Kirju püvilill ja teised... krookuste lehti oli näha.

Siit tõin eelmisel aastal oma aeda murulauku; ka küüslauk on näha. Ma ei too kunagi (haruldane erand kui) kõiki taimi oma aeda, ainult natukene.

Maja on olnud kõrge kelpkatusega. Lihtne, minimalistlik vorm. Vaade viljapuu-aiast, vasakul pool oli põllulapp.

Talutee tuli talu põldude vahelt mööda sellest saarest (vasakult) ja veel ühest väiksemast saarest, kus ka elati (minu seljataga). Pilt on tehtud enam-vähem tee kohast - mitte jälgegi pole enam. Õunapuu õitseb sibulõuna roosalt. 

Karusmarjad, kirsid ja punanesõstar.

Toomingas ja lilla sirel.

Kibuvitsad ja ...

...

tuuleveski. Talu maal oli tuulik; ilmselt ka tuulikumehe elamine.

Maanurk.

Vaade naaberküla tuuliku kehale.

Mälestusmärgil on omapäraselt kaks puud slepis. Sõjad on nõmedad.

Stalin oli lollakas.

Hermynia von zur Mühlen kirjutas ka Kesk-Eesti lõpututest põldudest, mis olid Austria alalt pärit inimesel märkimist väärt.