Ühes aias

Aias

Kuidas siis aias? Lohutav ja uudishimu rahuldav on lugeda teiste aia elu, aga ise olen laisk kirjutaja olnud. Siiski käin aegajalt pildimasinaga aias, aga pildid jäävad... . See kord kasutan viimase seismepäevaku pilte.

Roosisort aastast 1912, 'Shneezwerg'. Kuivaperiood häiris põõsast tugevalt. Tõin ta siia aeda mälestuse pärast; tõin ta lähemale kunagiselt rajalt, pikal jalutuskäigul käisin teda ikka vaatamas, tegi mitte eriti palju õisi sügise külmadeni, valgeid väheldasi õisi, põõsas oli rohkem kui meeter kõrge ja tabandus tahmlaiksusest. Selline sort. Siin aias pole ta neljandalgi suvel 70-ndat sentimeetrit ületanud.

Võtsin uut tüüpi salatit kasvatada, 'Aficion'-it. On varajane, aga minu jaoks traditsioonilist 'Great Lakes'-it köögis ei ületa. Viimase taimi on harvendamise käigus samuti varakult võtta. Mulle meeldivad mahlased krõmpsujad.

Ma ei olnud varem marjapõõsaid kuiva käes ägamas näinud, elus esimest korda kastsin neid: suurte delikatessmarjadega mustsõstar 'Karri' variseb lõhenenud marjade tõttu kobarate kaupa, valge sõstar jääb väiksemaks - jõudis juba kobaraidki lühendada. 

Õunapuu poogendid on pärast välja lõikamist visanud. Sel aastal kahjustas kevadkülm paljusid sorte, ja siis tuli kuivus ja putukad.

Jänes käib aiamaalt matti võtmas. Minu aiamaa näeb umbrohune välja, siin olen mullale värskelt visanud maltsa ja puju. Peedi esimene külv (pildil) jäi kuiva kätte ja kes jänestki veelgi rohkem teab. Teist külvi kastsin kohe, tasus ära.

Basiilik elas külmad katete all üle.

Aedoa esimene külv praktiliselt ebaõnnestus, ka külm veidi näpistas, tegi läbi neljakordse katteloori; teine külv tärkas kenasti, aga kolmas külv ei näita end üldse, veider, ei leia mullast jäänuseidki, kas varesed?

Kabatšoki 14. mai külv avamaale andis üllatavalt hea tulemuse, viiest kolm; külmad katsin kinni vanade kaltsudega. Pildil esimene õis, isasõis. Kirjanduse järgi hakkab see sort 1,5 meetriseid harusi kasvatama, eks näis.

Kurgiseemnetest taimede tulek kahest külvist on 42%, ikka avamaal. 

Teine õis tokkroosi puhmast.

Pruudisõle õis tulekul... samuti katsin külmade eest ja said ka veidi kahjustada, aga kaks viimast külma ööd sai lisaks vihmutatud, oli hea võimalus aiamaad külma põhjaveega kasta. Madala peiulille kummastki külvist pole märku; mul pole peiulillega varem kunagi untsu läinud, seega kahtlustan seemne kvaliteeti. 

Naat.

Laialehine ebajasmiin.

Suvi

Redise teine külv on söödud; nüüd tulevad salat, rukola, koriander... petersell on talve üle elanutest ammu ja katteloori all olev till moodustab juba õisikuid.

Kuivus.

Väiksed maastikud,

tegin väikse rattatiiru.

Kabeliaed.

Valged meelespead ja teised.

Kaks liiga rammusat lõhna.

Nimetan seda kohta väikseks maastikuks, on kabeliaia ja talukohtadega liigendatud heinamaa, mis oma soppidega meenutab veidi Saaremaa karja- ja heinamaade välju.

Kilomeetreid eemal põikasin ülaste metsa. Orhideelised. Kahjuks ma ei tea nende nime. Soos ja metsas kipun värvitute kohta esimese asjana ütlema "mõni neiuvaip".

Sealt paistab kivihunnik.

Kes kilpsamblikest?

Tõsi, kunagi õppisin aiandust, minu herbaariumitöö tugev külg oli samblike kollektsioon, kellelgi polnud neid nii palju ja haruldusi, olid ümbrikutes ja nimed peal, nagu ikka. Osa eriti hinnalisi võtsin endale mälestuseks; on praegugi ühes klaaspurgis üksteise kukil, aga nendest poolte nimed on meelest läinud, või ehk umbmääraselt meeles.

Tegin hommikul metsa jalutuskäigu

Eile sain teada sõbra surmast; tõin poest veini ja mõtlesin ta peale. Rahu asemel läks mõtlemine liiga hoogsaks, aga küllap oli seda virr-varri pähe vaja. Täna vaatasin oma aiamaad kuidagi elavama pilguga, elavalt ja asjalikult. Läksin ka metsa piibelehti vaatama. Sõbral oli sünnipäev millalgi nüüd. Temaga sünnipäeva pidamist ma ei mäleta, kuigi Tartu ajal olin just kevadeti temaga rohkem koos, ta jäi pärast kooli aega igavlema, otsis seltsi. Viimati käisin tal külas oktoobri lõpul. Ta aias kasvab üks teistmoodi lehtedega harilik vaher; otsisin lehtedest vilju, tema näitas taskulambiga valgust, oli just tihe vihmahoog. (Täna küsis A. neist tärganud taimed endale.) Millest me rääkisime... kaks puit-briketti teevad toa liiga lämmiks... . B. sõitis täna siit läbi, võttis ühe teise vahtra taimed enda parki, põldvahtra.

Aed

Aed, aed. Aias on tuhat kaadrit, aga las nad olla. Eelmisel aastal oli öökülm mis ühe hübriidse kirsisordi õied võttis, kahju oli. Sel aastal katsin külmadel öödel puu topelt-kattelooriga, viimasel külmal ööl juhendamise kaudu, et ei tekiks kasvuhoone efekti, eks näis... . Ma ei ole uurinud, et kas räägitud -7 meil oli. Ühel päeval siiski hakkas miinust kerima enne südaööd, aga siis -4 madalamat temperatuuri ei näinud. "Viimasest" külmast ööst ei tea ma midagi.

Varestest üks jääb dotseerivalt pesa juurde, kuldnokkade pesakastid sidistavad, linavästrikul on pojad, rästasas lendab ootamatust kohast ootamatus suunas. Kaks ööbikut on vist-vast liiga lähestikku laulma sattunud. Aastast-aastasse on aias laulnud johncagelikku noodikirja (vastuolu) püüdlikult lugev ööbik. Nüüd on glaudedebussylik konkurent ilmunud. Ma ei tea, kas see on kummaline, et esimesel juhul tahan lõpetatust-vormi, teisel juhul pisut toorust. 

Valitud iluõunapuu seemik rõõmustab õierohkuse ja vitaalsusega.

Eile külvasin kuki, kastsin kümme meetrit vagu  nelja ämbri veega. Kohev aiamaa muld täieliku põua tunnuseid ei näidanud, siiski on külvid tugevas vee puuduses. Täna kaevasin kaks poeedinartsissisorti vana lillepeenra kohalt välja - seal on põud.