Metsa raiumisega on mindud liiale; iga raieküpse metsa raiumine pole ju kohustuslik. Lugesin üht primitiivset netikommentaari, kus öeldi: "Metsakaitsjad on kadedad, et omanik tulu teenib." Aga kus see raha ja puit on, mina ei näe. Ega mul polegi vaja teise rikkust näha ja puitu üldse. Kahekümne viimase aastaga on mammonat kõvasti keerutatud, peaksime püstirikkad olema, maa peaks uusi ruumikaid palkmaju täis olema - "metsarikkus"?
Mis maksab jalutuskäik lihtsasti ligipääsetavas ilusas küpses metsas? Selline küsimus tekib, kuigi elan maal, mis statistika andmetel on metsarikas. Juba peab marjule ja seenele minema autoga, kas looduskaitse või rahvusparkide aladele, sest mujal on raiesmike laga. Olen küll üldistav, aga see on tõsi.
Arukask ja vaher.
Rohumaa metsa sees, kunagise talu põllud:
Palderjan.
On sood:
konnad ja teod.
Muidu on siin vast ikka selge vesi; kõrval oli maaparandustöö pooleni, see on savi kergitanud. See ühe teoni ujunud vibalik on kaan.
Teod kõhud taevapoole; paistsid nii elama. Ma olen uurijalikult madalsoosse harva sattunud, seega ei tea, kas see on normaalne elu.
Üks teine tiigike.
Ja siis üks vana talutee.
Ja endised põllud.
Ühel alleevahtral eristus üks oks silmahakkavalt - palju tumedam ja nagu kerajat vormi hoidev. Kas kõik hariliku vahtra kultivarid on kloonid? Siit saaks uue sordi 'Globosum'i kõrvale, eestimaise.
Rohumaal oli üks saagikas maasikavälu.
Ja siis suur raiesmik
Raiesmiku maasikad.
Metskõrkjas.
Kollane tarn. Tore oleks teada kõiki taimi, kohe kindlam tunne oleks. Aga jah, minu võimetel ja viitsimisel on piirid. Lõikeheinalised ja kõrrelised loovad kaunid ja huvitavad pildid.
Lutsern võlub maagilise värviga.
Valgusevaesel metsarajal näib harilik käbihein hoopis teise liigina, palju kõrgem ja kahvatu, sinakama lehestikuga, õitsema hakkab hiljem.
Raiesmiku serval on soo ja allikas ja jupike vanat keerdus okastraati. Vana kaardi pealt vaadates on see suur kahe kõrgema koha vaheline mets, mis praegu suur raiesmik, mahutanud talude ajal kolme väiksemat niitu ehk karjamaad... mets on märgitud soode ja nõlvade-alustesse paikadesse... maastik on olnud mitmekesisem.
Allika serva oleks nagu kividega kindlustatud. Kohta võidi kasutada koduloomade joogikohana.
Soine mets pakub huvitavaid puudekooslusi. Kevadel on siin ikka päris vesine; veesoonte uhtekiht on maapinnaga päris tasa.
Siin on pärn kuusega ühes pesas. Pärnal on pikad peened harud, üks neist kasvab kuuse najal taevapoole.
Selline see laupäev oli.
