Täna nägin välja-loorkulli,

soo-loorkulli kohta oli ta liiga hele-valkjas, isaslind. Sale lind, lendas maapinna lähedal, ajas rästaid taga. Suvelõpu rabas kohatud kullasälkudega muna (sarnane soo-loorkullile) võis olla hoopis välja-loorkulli oma.

Eile tahtsin väikest seiklust

Käisin paaris metsas ja mõnes mahajäetud talukohas. Lumeroos metsas.

Selles aias võtsin õunapuult pookeoksi. Huvitav aed... on 1951. aasta aerofoto järgi siiani ühe suure õunapuuga plats. Sellelt ühelt õunapuult ma pookeoksi ei võtnud. Ilmselt oli siia 1930. aastatel õunaaed rajatud, ja pärast 40. aasta külma jäi üks aiaäärne ja üks keset aeda puu alles. Aerofotol võib olla 20-aastane puu. Huvitav on ka see, et keset platsi sort on loetud keskpärase külmakindlusega sortsiks.

Sealt edasi läksin veel ühte metsa, lagastatud metsadesse.

Hall lepik võib olla väga võluv.

Sanglepp ja kask.

Sellel metsaalal on huvitava kujuga kolm-neli kraavi kaevatud; ilmselt jälgivad olevaid veesooni. Metsaserva kraav oli kuiv, aga siin vesi voolab.

Sanglepa jalamil kasvab harilik pihlakas ja ebatavaline kuusk...

Põder.

Põld.

Kesk-Eestis erakordse kadastiku vaatasin jällekord üle.

-

Vanas talukohas: kontpuu punane ja sarapuu kollane.

Siit tõin kunagi karusmarjade pistoksi - nüüd on mingi roos võimust võtnud: kasvatama olen jäänud Vesimarjaks nimetanud sorti, tegelikku nime ei tea. Pildil on vana sort 'Houghton' või siis see kolmas, viljakas ja suurte marjadega sort, mille oma aiast eemaldasin alles mõned aastad tagasi, ei maitsenud mulle ja mesitarule oli just sinna vaja kohta teha.

-

Üksik magesõstrapõõsas aia iluks, ja tervitamas.

Siit aiast tõin kunagi ühelt mustsõstrapõõsalt pistoksi; kaks põõsast kasvatavad minu aias toredat saaki; marjad on küll minu aias väiksemad, sest mustsõstar eelistab huumusrikast niiskemat maad, nagu märtsikellukesedki.

Homme algab kevad

Kanakullid, mõlemad on kohal, eile tegid õnnelikku lendu, üks läks väga kõrgele, teine kiikus allpool. Kakk huikab öösel rebasemäe kandist. Sookure paar on nädala põllul olnud, isalind saabus juba varem, hämar kõle lumeräitsakuline päev, juba õhtu oli, läks joonelt pesakohta. Ja varesed... lõokesed... tihased... rästad... . Ja keegi hall pistrik lendab õhtul rabaservast madalalt, hääletult, kiirelt ja jõnksutades põllule, vähemalt teist aastat on sama rada, vahest on väikepistrik, kriiskamist on kuulda, aga väga harva, hääl on sarnane rähnide ohuhäälele.

Täna ennelõunal istutasin kolm sarapuud laiali, esimene istutamine sel aastal, aga labidas on käes ka varem olnud. Pärast lõunauinakut oli tuul väga kõva.

Esimene sinilill.

Teised.

 

Karvasjalg-viu

Täna nägin karvasjalg-viud. Praegu on Kliimaministeeriumi hiilguse paistel vaja meelde tuletada, et loodus on tervik, on süsteem. Absurd on seda meelde tuletada, aga "riigi" teenistuses lakeide päralt on arvamus, et suurimaks saavutuseks on raha saamine.

Täna taandub kogu probleem... kui palju Kliimaministrit kodus armastatakse. See on kõik.

'Aiarosaliad' täna, 20. veebruaril. Mahlased ja maitsega, isegi närtsinud koor ei ole kehva maitsega.

Eelmisel nädalal saabusid kaks seemnete tellimist. Sel aastal siis natuke rohkem salatite rohelist ja võõraid põldube katsetuseks.

Tegin tiiru rabapeal

Palake pandud.

Sookail lõhnab veebruaripäikses meeldivalt puhtalt.

Keegi kolmevarbaline (või nelja) on lauka kohale kummardunud; eile-üleeile ei olnud jääd.

-

Seda pesa märkasin paar aastat tagasi. Hääle järgi on tegu kanakulli tööga... aga olen pesa pärast valvas olnud, et mine tea veel kes. Eelmise aasta kevadel oli rabapealt soo-loorkulli paar aktiivne. Üleelmise aasta suvel komistasin ka soo-loorkulli pesa jäänukile; üks muna oli pesalohku jäänud ja hunditeel oli hundi sitas kullipoja noka ja jala jäänused. Ja konnakotkast olen rabas kohanud... lendavad üle raba niidetud rohumaadele saaki saama.

Head uut aastat!

'Aiarosaliad' täna, hoian neid sahvris. Sahvris on temperatuur olnud pluss seitse/kaheksa kraadi, on olnud soe sügis ja soe talv. Ideaalset hoiutingimust mul pole. Kui oleks?