pühapäev, 21. juuli 2024

'Astrahani valge'

Eelmisel aastal avastasin enda jaoks kollase peedi; nüüd kasvatan teda suuremalt, sest suvine mahedam peedimaitse mulle meeldib.


'Astrahani valge'

'Astrahani valge'. Juba reedel lõi tugevam tuul vilju maapinnale, täitsa maitsega, on olnud siin kõige varajasem küpseja, ees 'Kasperist', 'Valgest klaarõunast', 'Pirjast', 'Tallinna pirnõunast' ja 'Korobovkast'.

Oma raamaturiiulist leidsin vanima 'Astrahani valge' mainimise tsaariaegsest raamatust, soovitati kasvatada praeguse Valgevene ida-alal - Mohilewi kubermangus. Enamvähem samal ajal mainib teda eesti pomoloog J. G. Spuhl-Rotalia kui kaunis hääd laua- ja köögiõuna, lõpuks, kaheksa aasatat pärast J. G. Spuhl-Rotalia surma, pärast I maailmasõda ja vabariigi alguse saginat, ilmus ka tema koostatud pomoloogia õpperaamatu I jagu (1924). Järgmine mainimine on 1970. aastal ilmunud "Eesti pomoloogia"-s.

Toon siin ära katked pomoloogia õpperaamatu I jaost (1924)... mulle meeldib vana keel... 
Koor on peenike, sile, õhuke, abras, pisut raswane ja puu otsas kaswades sinihalli udukorraga õrnalt kaetud. Põhjawärw on rohekashall kuni tühm-walge, päikesepoolt õrn-roosa jumega, millest lühikesed karminpunased triibud läbikäiwad. Koorealused täpikesed on walmimata õunal kaunis selgesti näha, kuna nad walminud õuna juures ärakaduwad. Koorel on nõrk aga meeldiw arbusilõhn juures.
Sisu on walge, pehme, rohkesti mahlane, peenikese mõnusa weinihapu maiguga, muutub mõni aasta täiesti, mõni aasta tükati läbipaistwaks klaariks. Et ta klaariks minemise järele wäga ruttu juhuseks läheb, seepärast peab õunad pisut enne täielist küpsust puust mahawõtma, siis on nad kõige maitsewamad. Sisul on tugew ja mõnus lõhn juures.
Walmimiseaeg ja wältus. Walmib soojadel suwedel augusti esimesel, wiludel augusti wiimasel poolel. Wältus kestab ainult mõne päewa. Mida küpsemalt ta puust wõetakse, seda lühem on wältus. Kes wältust tahab pikendada, see wõtgu õunad mõni päew enne täielist walmimist puust maha.
Wilja wäärtus. Walge Astrachan on põhjamaa waraste suwesortide hulgas oma iluduse ja maigupeensuse poolest esimesejärgu lauaõun, mida hääde müügipaikade läheduses suuremal mõõdul wõib kaswatada, kõrwalistes kohtades aga ainult oma tarwis, sest ta ei kanna wedu ega seisa kuigi kaua.

Minu aia rohekas, vilus kasvanud õun on sarnane saksakeelses kirjanduses ilmunud piltidega: http://obstsortendatenbank.de/weisser_astrachan.htm


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar