Elie öösel saabus nugis metsast. Üle põllu tuli. Kraavi ületas jänese rada pidi, vahepeal nuuskis hiiri lumest. Aias avastas kompostihunnikust midagi ja tegi sealt päris mullase raja, aga mis ajas teda nõnda edasi-tagasi minema, on mulle endiselt selgusetu. Kujutlesin, kuidas nugis ja jänes üksteist ehmatasid, ikka ja jälle.
Nugise ühe päeva (öö) rada kuurialla. Ta oli veel ka kõrvalt läinud ja mitmeid kordi poolele teele jäänud.
Jänes tegutseb samas kompostihunniku ligiduses. Olen nüüd juba kolmel päeval/korral suuremaid õunapuid lõiganud, eile lisaks pargi serval pärnasid. Ristisin pärnaga oma uue ja ainsa kõrglõikuri ära. Õunapuudest eemaldasin 4 sorti ('Melba', 'Pirja', 'Sügisdessert' ja ploomilehine vale?) ja 1 seemikukatsetuse.
Teist korda ümberpropitud õunapuu ladvaosa. Poogendid on 4 aastat vanad. Pildile on jäänud 4 sorti. Mitmesordilistes puudes sortide katsetamise tõttu ei ole minu õunapuude lõikus laialt võttes õpetlik. Enamik poogendeid jäävad kuni viieks aastaks kujundamata, jälgin nende kasvu- ja viljumistüüpe.
Üleeile
Kuna ma pole facebooki inimene, siis satun sinna miskipärast suvalisel hetkel. Kindlasti on süsteemile seletus, aga mina seda välja ei mõtle. Tutvusin viljapuude lõikamise kogukonnaga; suur osa päevast läks ära, et jõuda lugemisega aastasse 2019 - jutt oli 98,9% õunapuudest. Huvitav oli. Ja ikka ja jälle ei mõista mina solvumiskultuuri mõtet. Kui sul on argumenteeritud seisukoht, tegutsemine, siis ei tohiks solvumisele kohta olla. Aur läheb mõttetuse peale. Aga tore on, et kogukond olemas on. Seal oli juttu ka tööriistadest. Olen minagi ostnud töövahendeid, mida viljapuudel-põõsatel eriti ei rakenda, näiteks liiga laia vastuteraga oksatangid (Gardena toodang), tera ei mahu ei oksakaenlasse ega marjapõõsasse. Facebooki kogukonnas laideti kõrglõikurit, et ei saa teha puhast tööd, jäävad tüükad. Nii võib lugeda, et kõrglõikur on paha. Aga-aga aednikuna ütlen, et Eestimaal on enamikul aedadel kõrghaljastus, kus kõrglõikur on asjakohane tööriist, vahel ka õunapuu ja kirsipuu juures. Tööriista tuleb hinnata laiemalt. Minu kasutatav kõrglõikur ei ole kuigi pikk, pikendatav 240 cm-ni, ulatuvus maast kuskil 4 meetrini. Oluliseks pean lõikejõudlust, miinimum olgu 4 cm oksa diameeter. Selliseid lõikurimudeleid eriti palju ei toodetagi, seega on valik üpris lihtne. Uudishimust olen proovinud 3,2 cm oksa diameertiga Fiskarsi toodet ja veel üht sarnast, nime meelde ei jätnud, mõlemad jäid 3 cm juures jänni ja õunapuust veel kõvema puiduga oksi ei tahtnud praktiliselt üldse lõigata, sikuta palju tahad. Ideaalis kulub minu aia peale:
- kaks oksasaagi, väikest liigendsaagi kasutan proppimisel,
- kaks vaheliti teradega kerget oksakääri*,
- kitsa teraga oksatangid (pikkus 50 cm, võib ka 40 cm), peamiselt põõsaste hooldamiseks,
- kõrglõikur ja
- taskunuga.
* oksakäärid on Gardena 18 aasta tagune odava hinnaklassi mudel; kääri eeliseks on kergus, paras pikkus (19 cm) ja terad on kergesti hooldatavad; üks miinus on, vastutera on lai, samas on see ka ilmselt pluss - on teinud tera vastupidavamaks. Sarnast mudelit enam odavas hinnaklassis ei toodeta; praeguses toodangus on kõige sarnasem keskmise hinnaklassi ExpertCut mudel, aga sel on traatvedru.
Teine paar on samuti keskmise pikkusega ja madalast hinnaklassist, on väändevedru ja tagant klambriga - kasutan mulla ligidal (roos, juurevõsud, tugeva varrega rohttaimed).
-
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar