reede, 28. august 2020

Tegin ringi Lõuna-Eestisse - Pollist ja Tartust käisin läbi

Teate küll, kui enda aias on kärntõbi ja mädanikud ja putukad ja tugev tuul viljapuid laastanud, siis on teiste aedade mured lohutavad. Pollis on rahe suuresti saaki kahjustanud. Ringi liikudes saab ka targemaks ja väike praktika lisab/kinnistab teadmist. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus kutsus õuna- ja ploomipuude esitluspäevale.
"ECPGR Pomefruit 20 kirjeldust standard", sellise märke tegin endale, sest süsteemset kirjelduspunktide alusel tegutsemist olen ka iseseisvalt oma talutares mõelnud, sest kipun mugavaks muutuma. Üht 45 punktiga süsteemi vahetevahel toeks kasutan, aga samas, kirjanduslik laad on mõnusam lugeda. Siiski olen enamik hinnanguid-otsuseid teinud tabelite abil. Ja-jah... puuviljanduse ja marjaksavatuse populariseerimiseks on nii või naa palju teha.

Vaatasin enda aia ploomide valmimise kahe eelmise aasta andmeid; põhilised maasordid olid selleks ajaks küpsed. Sel aastal läheb Lõuna-Eestiski kauem; päris küpset ja magusalt vürtsikust ei kohanudki, nii jätan maitsete kommenteerimise ära. Kõrva jäi, et 'Euraasia 21' ei saa Pollis kuidagi hakkama. 


Tartust käisin läbi; väike veiniõhtu muutus Emajõe kaldapealsel selliseks... mida iseloomustavad ühe kaaslase hommikused sõnad, kell polnud üldse palju. Juba väike linnamelu ajas metslase pea pööritama, aga täitsa mõnus oli istuda, kolm silda silmanurkadest paistmas.

Õunte maitse saabub vaikuses ja järelmõeldes. Nii hoidsin hetke 'Maikki' jaoks, punane õun, kõrval 'Kasper' võrdluseks.

Viljaliha mahlakas, maitselt 'Valge klaarõuna' sarnane, kuigi vast pisut kootavam, hape veidi teravam, meenutades 'Suisleppa'; maitsehinde panin rahuldava ja hea piirimaale; 'Kasperi' maitse on ikka suurepärane.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar