Ahunapalus ja Agalis

Tammede lehed on paikkonniti erinevad?

Jalutasin niidul, parmud närisid vere välja, aga tegelik rahu oli hea.

Sangleppa imetlen ikka.

Soo on siin samas.

Angervaks.

Ja ...-aruheina mättad? Aga elurikkus.ee ja taimede levikuatlas vaikivad minu esmasest põgusast (täpsemast) liigimäärangust. Ja las see olla (ei mäng otsa saa).

Ahunapalu koolimaja.

Visnapuu ajal vast kahekordne osa puudus. "Päikses ja jões" kirjutas ta oma töökohtade toakliimast, kuskil oli küttepuid lahedalt ja tuba soe, teises vastupidi.

Harilik mänd, arukask ja valge mänd kalmisu juures.

Agali arboreetum. Aeg-ajalt tuleb pähe mõte, et siin on tegutsetud pisut liiga laiajooneliselt, sest juba proovimata saab hinnata paljude liikide (puht)puistulist väärtusetust (pähklipuud, viirpuud, amuuri toomingas, toomingad üldse, ginnala vaher, pihlakad jt), teadus on täidetud väheütlevaga, ökosüsteem oleks nagu polekski. Aga koht on äge ja põnev park jalutamiseks ja vaatamiseks.

Serbia kuused.

Amuuri toomingas.

Mandžuuria pähklipuud.

Punased tammed.

Võõrliikidest kased.

Glehni kuusk. Välimuselt sarnane kanada kuusega ehk valge kuusega.

Jaapani nulu hübriidid teiste vahel.

Poogitud harilikud kuused.