VÄIKE RATTATIIR

Teel külast külla.

Arvasin, et seekord saab alustada viitega: Johann Köler - "Truu valvur", 1878. Õnneks mõistsin kui tobe see oleks. Pidurdasin ennast.

Aga nende kahe pildi proportsiooni-erinevuses on midagi huvitavat.

Pleekunud puidu toon on kaunis. Jah, vähem on rohkem.
Kahe suhteliselt avara otsakambri väikesed aknad näivad toad pimedaks jätvat. Tegelikult see pole nii: nurgatubadel on kaks akent, päike paistab erineva nurga alt. Kaks väikest ava teevad toa valgemaks kui üks suur.

Keskmise suurusega talu ait ja kuurid.

Mondrianliku De Stijl laadis ukseaknaga peldik. Muide, Piet Mondrian'il on ka üks varajane töö, "Hall puu", 1911.
Kunsti kokkupuude on lausa füüsiline. Või millest tahtsingi rääkida, ühesõnaga... tugev-stiilne-peldik.

Hall, hall, hall, mulle meeldib.

Laudsiledat pae-lavasaart ümbritseb laud-sile madalam tasandik. Sinna metsa taha ma lähengi.

M.

Näärelehine roos, Rosa pimpinellifolia /... /. Olen teda näinud kahes mahajäetud taluaias. Tegu on roosa pooltäidsõielise sordiga; õis sarnaneb põhjamaades levinud hübriidiga 'Poppius', kuid 'Poppius'e kasv on kõrgem. Tema aga ei kasva ühte meetritki täis.

On ka pisut kõrgemat maad. Kõrgem puude tukk on Pällastvere poolmõisa (karjamõisa), hiljem talu koht. Hooneid seal enam pole.

Niinemetsa talu neid maid künnabki. Otsige nende mett, köögivilja ja kanamune.

Need ühest otsast peenemad kõverad jooned maakaartil näevad tänapäeval hoopis sellised välja. Järavere oja.

Ka Navesti jõe algus on sirgemaks tõmmatud.

Teekonnale jäi veel kohti, aga kõike ei saa.