Nüüd on Hollandis kasutusel euro.
Mulle meeldivad üheliigilised puudegrupid. Ka mõisaparke on plaanitud liigiliste tukkadena. Näiteks Harku suvemõisa park (vahepeal sovhoosi-, praegu koolipark); sealt on paljud aiandus-huvilised mööda käinud, et rühma-mõjust põhjalikumat elamust saada, tasub parki ka seest poolt vaadelda. Grupitamine on olnud üldine võte. Eriti mõjusalt tuleb grupipilt esile puukoolide taimederidu vaadates. Hulk mõjub.
Kaskede kultivarid on poes kallid, nende paljundamine on vaevaline, kuigi saab ka seemikutest valides sordilähedasi puid. Jutt tundub kummaline, sest kask on ju metsaraie esimene vallutaja, kasvab igal pool ja elujõuliselt. Puukoolis on asi teisiti. Kasel on õhuke-õrn koor. Ridades kipuvad puud välja venima ja longu vajuma; neid on vaja siduda-toestada. Olen näinud tõesti pehmete vahenditega seotud kaski, aga ikka olid kõik puud tüvekahjustustega. Jama.
Minu aia ÜKSIK 'Golden Cloud', arukask, Betula pendula on pärit Hollandi saadetisest. Kalli hinna tõttu leidis vaid mõni üksik puu endale uue kodu. Ületalve hoiti neid konteiner-puukoolis. Juurekotid olid küll konteineris puukoortega kaetud ja tuulevaikne koht oli, kuid ikkagi võttis külm äärmised puud ära. Mõned külmavõetud puud näitasid suvel elumärke - võrsed tekkisid tüve alumisele osale, neist katsusime uusi puid kujundada. Siis tuli järgmine, eelmisega sarnane talv, ainult külmakahjustusi polnud, sest koorepuru sai ohtramalt kuhjatud. Aga siiski jäid kolm puud äbarikkude äbarikkudeks - uurides selgus, et juured ei olnud taastunud, repetanud olid. Lõikasin kääridega kaseköndid kompostikasti kohal juppideks, kuid märkasin ühel juurekaelal elus punga ja noori juuri selle all. Halastasin (enesekasu eesmärgil). Oma aeda istutades sättisin ühekülgsed juured võimalikult laiali. Selline ta siis on. Siin ei ole seni talvekahjustusi olnud.
Käisin ka täna vaatamas, kas sügis on ta kätte saanud? Tasa-pisi.
'Golden Cloud'ide rühmale oleks vaade palju rikkam.
Kaskede kultivarid on poes kallid, nende paljundamine on vaevaline, kuigi saab ka seemikutest valides sordilähedasi puid. Jutt tundub kummaline, sest kask on ju metsaraie esimene vallutaja, kasvab igal pool ja elujõuliselt. Puukoolis on asi teisiti. Kasel on õhuke-õrn koor. Ridades kipuvad puud välja venima ja longu vajuma; neid on vaja siduda-toestada. Olen näinud tõesti pehmete vahenditega seotud kaski, aga ikka olid kõik puud tüvekahjustustega. Jama.
Minu aia ÜKSIK 'Golden Cloud', arukask, Betula pendula on pärit Hollandi saadetisest. Kalli hinna tõttu leidis vaid mõni üksik puu endale uue kodu. Ületalve hoiti neid konteiner-puukoolis. Juurekotid olid küll konteineris puukoortega kaetud ja tuulevaikne koht oli, kuid ikkagi võttis külm äärmised puud ära. Mõned külmavõetud puud näitasid suvel elumärke - võrsed tekkisid tüve alumisele osale, neist katsusime uusi puid kujundada. Siis tuli järgmine, eelmisega sarnane talv, ainult külmakahjustusi polnud, sest koorepuru sai ohtramalt kuhjatud. Aga siiski jäid kolm puud äbarikkude äbarikkudeks - uurides selgus, et juured ei olnud taastunud, repetanud olid. Lõikasin kääridega kaseköndid kompostikasti kohal juppideks, kuid märkasin ühel juurekaelal elus punga ja noori juuri selle all. Halastasin (enesekasu eesmärgil). Oma aeda istutades sättisin ühekülgsed juured võimalikult laiali. Selline ta siis on. Siin ei ole seni talvekahjustusi olnud.
Käisin ka täna vaatamas, kas sügis on ta kätte saanud? Tasa-pisi.
'Golden Cloud'ide rühmale oleks vaade palju rikkam.
Tänan!
VastaKustutaSalvestasin info.
VastaKustuta