TOLLI JA TEENUSE

Võtsin plaani septembri esimeseks nädalavahetuseks sõidu Lääne-Eestisse, et vaatan sealseid sõprade valdusi ja viljapuid. Esimesse päeva plaanisin väikse põike Teenuse mõisa, et pildidtada maja krohvi mine tea milleks. Aga pöörasin uudishimust esmalt hoopis 3,1 kilomeetrit Teenusest eemale, et vaadata Tolli mõisa, või mis temast alles on. Ma ei teadnud sellest mõisast mitte midagi. Jõe äärtpidi sõites nägin lehisealleed; midagi seal on. Meenus üks kanuumatkaja jutt Kasari jõe alleest. Sõitsin edasi ja parkisin auto kitsa tee pärast ühe lauda lähedusse, kohe ERAMAA sildi taha. Jalutasin tundmatul maal. (Seda, minu ettevaatlikust ja nahhaalsust kroonis käigu lõpus käte ülestõstmine ja pea langetamine võimalikult sõbraliku naeratuse saatel; tunnistasin oma viga. Maa-omanik lisas veel jutu lõpuks, et tal on Barack Obamast ükskõik; ilmselt oli tal natuke hea meel, et sai kellelegi oma impeeriumi kõigutamatust tutvustada.)

-

Jalutasin jõe äärt pidi. 

Tolli mõisa park Kasari jõe käänus.

Karjamaa seal kõrval. Siin, savisel ja niiskel maal ei õnnestunud viljakasvatus hästi, põhirõhk oli piimakarja kasvatusel. Paistab, et ka praegu on nõnda.

Lehise-alle jõe ääres. Vanasti oli jõgi tähtis taristu osa.

Piki jõe äärt kulgevasse parki raiuti asunike poolt põllulappe. Ilmselt oli siiski ka pargimaastik lagendikega. Kusagil siin võis ka mõisa viljapuu- ja köögivilja-aed paikneda.

Kasari jõe äärsed põllud on täis kraave ja kanaleid. Selle kanali ülekäigu juurde viis mind praegune mõisamaja omanik.

Tolli mõis on ümbruskonna vanemaid. Esmakordselt on mainitud 1512. aastal, teistel andmetel 1531.

Varemalt olid jõeteed tähtsad teed. Siin, kahe läänepoolse jõeharu taga võis tol ajal paikneda kindlustatud mõisamaja. (See on minu arvamus - ma ei tea, kas seal on seda uuritud, kivivundament peaks kusagil alles olema.) Vähemalt hilisemal ajal oli siin ka jõeületuskoht, vesiveski juures. Tee ühendas Kullamaa ja Vigala kihelkonda. Sild võis olla ka ajutise ehitisena - võeti jää tulekuga veest välja ja pandi pärast kevadist suurvett tagasi. Ei tea.

Viimane mõisa peahoone ehitati 1905. aasta mässu ajal põletatud häärberi asemele 1910nda aasta paiku. Varasem, historitsistlik maja oli valminud 1865. Uus hoone oli eklektilises laadis - meenutas varasemat historitsistlikku maja, samas olid tal heimatstiili elemendid ja pisut juugendi vabadust. Nüüdseid elanikke külastanud endiste mõisaomanike järglaste von Stackelbergide ütlust mööda sai uus hoone vanast tunduvalt väiksem. Aga pilte võrreldes ei paista see küll eriti välja.
Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformiga Tolli mõis võõrandati riigile ja jagati asundustaludeks. Peahoone teine korrus lammutati; materjali (aknad, uksed, lauad) olevat kasutatud Luiste häärberi ehitamisel. Ka esimese korruse veranda ahi olevat Luistesse müüdud.

Lõuna-terrass veranda ees.

Maja elukorruste kõik seinad on ehitatud sõrestik-konstruktsioonis, ka siseseinad. Sõrestik on kaetud kahelt poolt tõrvapapiga, peale on löödud lauad. Sein on täidetud turbapuruga, millesse on segatud lupja ja allaserva on lisatud klaasikilde hiirte ja rottide elu ebamugavaks tegemiseks. Tõesti, toekas tõrvapapp on nii ühel kui teisel pool, katsusin oma käega järgi; peremees näitas.

1912. aastal valminud maja.

Varasem maja valmis 1865. Ilmselt oli ka sellel hoonel taga kahekorruseline tiibhoone (keskosa taga).

*

Sealt edas läksin Teenuse mõisa peahoone seinu vaatama; seal olin juba eelmisel aastal käinud. Sein tahtis üles pildistamist, miskipärast. Kõike ei saagi seletada.

Mõisa peamaja asub Kasari ja Luiste jõe kokkusaamise kohas kitsal neemikul. Mõis eraldati Tolli mõisast 16.sajandi keskel. Siia rajati kindlustatud mõisahoone. Teenuse nimi tuleb Stenhausen'ist.
1725. aastal tuli mõisa väimeheks Maydell. Kaasavarast sai 1919. aasta Eesti Vabariigi maareformi järel üks neljast Maydellidele jäänud jäänukmõisast. Maydellid lahkusid 1939. aastal Saksamaale; mõisast lahkuti 1937. Hoonesse tehti kool. Praegu on seal küla raamatukogu ja külakeskus.

Enne 1905. aasta mässu nägi hoone elavam välja. Halli söekrohviga seina lõpetasid heledad krohvpilastrid ja esifassaadi nurkade juures olid puidust ärklieitised. 18.sajand lõpus ehitatud maja taastati pärast põlengut sarnases mahus. 

Algne krohv on söekrohv.

Söekrohv.

Krohvpilaster.

Siin on krohvil klaasitükid (killud). Mõtlesin, et miks. Võibolla selleks, et maja oleks valguse käes kiiskavam.

Teiselpool Luiste jõge asub kooliaegne õunaaed. Lisaks aiamaale oli sinna poole mõõdetud ka spordiplatsi koht. Mõisaaed oli seal varemgi.

Kasari jõgi.