Kuus tundi oli möödunud reisi algusest ja kella kuueks jõudsin Pedagogicusse. Tegin kiiresti paar võileiba ja tass rohelist teed; tahtsin veel ümbruskonnas jalutada. Panin kotti veini ja taskud pungil põldoakaunu täis ja läksin. Ma armastan seda kanti; tegin kiire-reipa põike naabrite juurde.
Haavik.
Tamm.
Hõbepaju on siin kandis tsivilisatsiooni märk.
Sealt voolab Kasari jõgi.
Kasari sild. Need valged postid
ja jõetaimed.
Vana ja uus.
Teiselpool jõge on pöidlaga tee.
Kasari küla ja Keskküla piir paistab.
Kasari küla maastik:
A'RISE MAASTIK
Ühe puu otsas on kahte moodi vilju. Andsin õhinal olles A-le siinse lameda variandi. Sinu lemmikõun! Küll ta mekkides aru saab, et midagi läks valesti, samas, usk võib teha imesid. Seda puud peab tähelepanelikumalt uurima.
Seda pirni olin oodanud, aga maitse osutus kehvaks.
Mailased; kärbsed soojendavad end kivil. September.
Roheline arhitektuur.
Keskküla mõisa aiast on tõsta jõutud kivid minema viidud või pole neid kunagi tõsta jõutud.
Ikka kusagil on õunapuu - kartulimaa taga.
Öö tuleb ja tuleb.
Vaade Tempietto A'risele.
Saaremaal oli sellise ilmega vana külapood, mida järsku enam polnud. Siin on sellise ilmega maja. Tähed on.
Kasari sild nii ja
naa.
Kuu on vees suure linnu kujuline.
Ööliblikad helendavad laternate ümber.
Hommikul Pedagogicus.
Köök.
6,5 aastased kaksikud tüdrukud joonistasid taga-aias: üks päeva õues, teine öö tallis. Nende joone kindlus ja hoog on suurepärased. Piltide kompositsioonid on täiuslikud. Ma pole nii tükk aega juba ammu nii pikalt ühegi kahe kunstiteose ees seisnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar