NÄDALAS KORRA

on üks hea kes ütleb, mine nüüd ja sõida rattaga, oled toidulauast eemal. Eks ma siis sõidan. Laupäeva keskpäeval istusin ratta selga ja mõtlesin, et kui neli tundi sõidan sinna poole, siis jääb ka sama palju aega sõita teisele poole, kogu kulgemist kroonib sportlik vaim ehk minu tüsenenemise vähenemine, kompan tundmatuid ja kaugemaid teid. Kui oleksin startinud hommikul kell kaheksa, siis saanuks kaks tundi kaugemale minna ja lust kasvanuks selle aja võrra. Teid leiaks.
Alguses olin tuttavamas maanurgas... kuulsin seal aia vähem-populaarses nurgas olles ema ja tütre kiljumist ja vestlust: "Vaata, ta lendas mulle pähe! [põdrakärbsed] Siin olid vanasti head õunad, aga kui keegi aeda ei hoolda..., vaata siin!" Küsisin neilt, et kes siin elas ja mis inimene oli ja mis maja siin veel varem oli. "Siin elas kapten Trumm (nimi ja tiitel muudetud), joodik oli, minu vanemad ei rääkinud, mis siin varem oli." Lubasin, kui mõnd vanemat inimest kohtan, et siis küsin... . "Ega siin enam vanemaid inimesi eriti ela, enamus surnud." 

Siin on selline paekivi; samasugust leiab ka minu kodukandist. Ehituseks on ta üks parimaid - kristallne.

Õunasorte on siin aias palju.

Sama sort on paju (Salix) moodi tüvega

ja vili selline. Omapärane õun, kahjuks üleküpsena kaotab maitse.

Siin siis oli kapten Trummi kodu; ehitatud ühe mõisa maja sisse.

Mis maja see oli? Vaatasin siit ja sealt: akende järgi oleks justkui elumaja. Võibolla plaaniti mõisa uut suurt mõisasulaste maja, mis jäi ehitamisega lõpetamata, nagu 90 aastat hiljem paljud kolhoosielamud.

Trummil on olnud suur huvi õunapuude vastu. Ühes õunas peitub kogu maailm (või Mars).

See aiaosa on justkui uute sortide aretusaed. Mis muud.

Mõisa kõrvalhooned: kuivati-ait aidamehe korteriga,

kelder.

Tiik; kevadel on vett.

Park. Ühe lookleva ringteega park oli kujundatud kontrastelt mõjujuvate eestimaiste puuliikide rühmadega. Minu meelest väga võluv lahendus: avar välu, mida ümbritses ribu-rada-pidi liigilised puudesalud. Väljak on peaaegu säilinud, puud aga aja jooksul segunenud.

1863. aastal ehitatud väheldane peahoone (Laimetsa mõisa peeti Koigi mõisa kõrvalmõisana) põles 1980ndal aastal. 1921. aastast oli hoone kasutusel koolimajana. Huvitav, et mõisa-ajal jõnksutas peatee end pool kilomeetrit enne keskust pikemaks.

Pargis on üksik lehis (Larix).

Siit läks mõisa ajal kõrvaline majandus-tee, nüüd on külatee üks peamine haru.

-

Talumaastik.

Aed. Siin on justkui neli puud ühte istutusauku istutatud; neljas puu on noor kännuvõsulik 'Martsipani' moodi puu, ei tea kuidas ta sinna sattund on. Kolme puu väiksed õunad on meeldiva maitsega, huvitav vaheldus - sordi nime ei tea.

Väikstest õuntest pisut eemal on mage-magusad 'Valge klaari' moodi õunad. Olen kohanud nime 'Suhkruklaar', võibolla tema.

Väiksed õunad.

Suured õunad samas aias.

-

Koigi mõis; praegu osa koolimajast.

Koigis on kõik hooned ise-nägu. Seda on huvitav vaadata; muretu kooslus; siia võib ükskõik kuidas ehitada, midagi ei ole võimalik ära rikkuda. Huvitav.

Kesk-Eesti tasandik.

Siis üks kõrvaline kant.

Siin kõrvalises sopis on säilinud talude hajali olemine, nii nagu nad rajatud said. Pildilt on näha selgelt kaks talu; kusagil on ka kolmas. Nii on ikka ka võimalik elada.

Kõrvalisest kandist otsustasin läbi metsade tagasiteed alustada. Kohalikud head inimesed juhatasid mind enam-vähem läbitavale metsateele, sest minu algne tee variant osutus tagasi vaadates tõesti raskesti läbitavaks.

Otsetee metsateele; väikse kaarega mööda põllu äärt ja väikse kaarega metsavahelt. Aeg on juba selline, et päike ei suuda kuivatada rohtu.

Õnneks pole juba tükk aega vihma sadanud.

Teeline enne mind.

See täitsa normaalne (minu hinnang valikule) tee tegi kere üleni higiseks ja siis need põdrakärbsed.

Tegin ka ühest metsakohast pilti, et oleks illustreeritud mälestus.

Ja seentest; kahevärviline kärbseseen on peale kupatamist söögiseen, murumuna on värskelt söögiseen.

Jõudsin unelmate metsateele. Tõesti.

Tagasiteega olin nii ametis, et suutsin ühe (1) tunni võita, olen sellest siiani hämmingus. Seda saart olen alati imetlenud. See on nii rahulikult ilus saar.