pühapäev, 27. aprill 2014

Täna ennelõunal  tundsin Vana Head lõhna - vahtrast laskuvad maapoole lõhnapahvakad. Eile õhtul käisin metsatuka taga - mee lõhn, paju.

Täna ei viitsi maad kaevata: "Laiskus, laiskus lase mind lahti." Võibolla õhtul teen paar rida. Eile kaevasin kahe päeva normi; aga ilma vaadates olen kaevamisega seitse päeva graafikust maas. Elu tuleb rahulikult võtta.

Siia alla panin pildi maaharimisest, et mu hea sõber, kes enne maaharimist otsustas ennast harida -ta ostis suure paksu kõvade-kaantega raamatu, ning üks tema tuttav käis ka suure raha eest taimede kasvatamise kursusel- näeks kui lihtne see on.
Rohtunud maakamarat mullaks teha on ikka päris aega- ja jõudunõudev töö. Aga kui eelmisel suvel katta maapind niidetud rohuga (täiesti tasuta produkt), siis saab järgmiseks kevadeks nõrgestatud kamaraga maa, mida on juba lust kaevata. Ainult võilille ja orasheina turritab maast.  
Rohujäänused viisin komposti.

Selline maaharimine on kattekangaste, lauajuppide, kruvide hinnata maaharimine.
Mulle meeldiks sirge teraga labidas rohkem, siis oleks puude väljakaevamisel mullapalli ümber kraavi parem kaevata, ka juuri oleks tõhusam läbi lüüa ja mullapalli kujundada, samuti maad siluda... aga kord on toodud väga hea kvaliteediga gleistunud maa kaevamise labidas, mis seal ikka, ega ma praegu aednikutööd ka suurelt tee.

Paju päev tagasi.

Vahtra õielõhna eile veel ei tundnud; varese saba paistab üle pesa-ääre. 

Võsaülane täna ja

jänesekapsas.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar