PÜHAPÄEV

Hommikul sadas vihma, tasakesi, siis jälle viskas pihuga. Kõhklesin selle-päevasele Kasari jõe äärsele jalutuskäigule minna. Kuna olin ikkagi nii lähedal oma lemmikmaastikule ja plaanisin ka pookeoksi võtta, siis ei jäänud muud üle, kui et tuli leppida 5 tunnise taeva all olemisega - kui just tugevat sadu taevast tule.

Suurel väinal ei sadanud; praam oli küll lompidega.  

Kasari ääres algas uus sadu uduvihmaga 1,5 tundi enne minu lahkumist. Viimase tunni istusin Pubi nimelises kohas.

Vaatasin ka Keskküla mõisa keskuse üle:

Metstulbid, Tulipa sylvestris kunagise pargitiigi kohal

ja pargis.

Mõisa peahoonet on kirjeldatud vanabalti tüüpi mantelkorstnaga puidust hoonena. 1970ndatel tehtud fotolt võib küll selline mulje tekkida. Aga vanu mõisakaarte ja vundamente vaadates on pilt teine. Sellelt 70-ndate fotolt on näha, et maja on juppidest kokku klopsitud, kasutatud on mõisa peahoone materjali (aknad, uksed jne.). Ümber ühe mantelkorsta ehitatud asunikutalu näeb välja kui vanabalti-tüüpi mõisa peahoone. 

Mantelkorstna krohvimisel on kasutatud pilliroo-prügi krohvi komponendina.

Trepp parki.

Korstna tipp. Välimine kivirida on laotud hoolikalt tahutud paekivist (või lõigatud dolomiidist).

Kaks mantelkorstna varet.

Maja keldrid on olnud puittala-laega. Võlv on hoone tsentris asuva sissepääsu-terassi alune.

-

Siit võtsin pookimiseks õunapuuoksa.

Puu on hiiglane. Naabertalus kasvab ka sama sort, seal aga on puu kasv hoopis teise ilmega. 'Astrahani valge'.
See et emapuuga lugu või muu emotsionaalne olemine on, on suurepärane - ühel päeval teatas A. suurest õunapuust, et nii suurt puud pole tema varem näinud, arvas, et minagi. Ütlesin, et kui nii, et siis võibolla saabub mul seal nirvaana. 

Kasari-äärne talu.

Maja vundament on erandlikult kõrge jõe kevadise suurvee pärast.

Eeskoda.

Suurtuba.
Tagatuba.

Rehetuba.

Rehealune ja laut. Kasariäärsetes taludes peeti piimakarja, sest luhaheinamaadelt sai hea heinasaagi; suureks viljakasvatamiseks oli maa liiga märg.

Rehetoa keha oli muudest ruumidest kõrgem; lae all kuivatati vilja vihkudes, milledest hiljem terad välja peksti. Suitsu-lõhnaga viljaterad olid Euroopas väga hinnatud; suhteliselt lühikese suve ning kuumas ruumis käitlemise tõttu oli eesti vili ka teraviljahaigustest vaba. 

Talu maastik.

Üks Kasari jõel olnud vesiveski  harudest.

Kasari vana sild, mis valmides 1904. oli maailma pikim raudbetoonsild, 308,15 meetrit.