APRILL LILLEPEENRAS

1. aprill: sinililled ja sillad; päev varem oli lillepeenra krookuste tipphetk... märtsist teadmiseks. 
Pargialused:

19. aprill:

Minu lillepeenras on vähe liike: 37 püsille, 3 kaheaastasi ja 10 suvelille. Ma ei taha, et lillepeenar suurem oleks.

22. aprill:

käändnartsiss (Narcissus cyclamineus) 'Tete-a-Tete' on külmakartlik,

kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus) on kindlapeale minek

ja kobarhüatsint (Muscari botryoides) 'Alba'.

26. aprill:

varretu priimula (Primula vulgaris), ühel nõuka-aja pildil oli sarnase pildi alla trükitud: 'Eha';

ikka kollane nartsiss;

ikka 'Alba'.

28. aprill:

Varem külvasin lillepeenrasse ka puude-põõsaste seemneid, osad neist tärkavad alles teisel aastal, nõnda on jäänud peenrasse ebamäärase suurusega tühikud; nüüd  katsun püsililli kokku-poole istutada ja osasi taimi laiendada.
Harilik püvilill sel aastal õitsemisega ei rõõmustanud. Püvilille ebameeldiv lõhn mulle meeldib.
Tulpidest olen alles jätnud keskmised ja hilised õitsejad. Plaanin tulbimajandust veelgi kahandada. Kui varem sain tulbid ära kinkida, siis nüüd ei taha seda teha, sest mõned üle-eelmise sügise sügisväetisest põdejad põevad uues mullas edasi (panin rooside alla sügisväetist laia käega, roosid väga nautisid seda, aga tulbid said seal sooladest kõrvetada).

Selle kevade uustulnuk. Teda oligi vaja mulle kaasa panna. Sinine täpp rõõmustab just praegu mind.

Kurdi püvilill, Fritillaria subsp. kurdica.

Krookuse (Crocus) saladus.

29. aprill:

Varretu priimula, Primula vulgaris.

Nurmenukk, Primula veris.

Võrratu nartsiss (Narcissus X incomparabilis), nii ta määrasin. Pärit on ta teeäärsest prahipaigast. Tema valisin ainsana sellest liigist välja. Mulle meeldib tema õbluke olek ja õitseb teistega sama kaua.

Kurdi püvilill (Fritillaria subsp. kurdica) on selle kevade hitt. Tagasihoidlik-ilus:

30. aprill:

Ikka võrratu nartsiss. Vanasse õunapuuaeda uusi õunapuid istutada ei ole eriti rõõmustav. Õunapuu ei kasva seal üldse hästi. Nii plaaningi sinna osaliselt parginurka. Et vana aiaosa ei näeks madala võsa moodi välja, siis jätsin ees-frondile alles ühtlastele vahedele harvendatud õunapuud. Sibulõuna- ja mõned mahlaõunapuud kavadsen ka hilisemaks ajaks jätta. 
Uued õunapuud paigutasin vabade rühmadena endisele põllule uue aia-puistu osana. Õunapuu on puu - märkisin seda, sest mõnikord tundub, et sedassi ei mõelda.

Sarvkannike (Viola cornuta) hübriidub omalufti. Loodus paneb värve kokku ootamatult. Huvitav.

*

Metsvint vana sibula otsas.

Õhtu. (Prunus cerasifera.)