PÄEVAKAJA

Üle-eelmise aasta suve hakul külastasin üht mahajäetud aeda. Alles hiljuti seal elati. Suveti. Aga maja katus kukkus ühel talvel sisse ja nii see aed omapead on jäänud. Katuseta majad kaovad ruttu. Tulbi õisi ma seal ei näinud, aga siiski kasvasid taimed ühel sammul. Võtsin sealt mõned sibulad. Väiksed olid. Mõtlesin, et äkki miski eriline tulp, või hoopis tavaline, mine tea?
Sellised need õied on.

Hosta 'Great Expectations'.

Aknast vaatasin, et olen teinud kunsti. Aga asjale teaduslikult lähenedes... võilille tuleb niita päikselisel keskpäeval, siis pole õied maad ligi ja niita tuleb ettevaatlikult, mesilased.
- Ees olev lapp on niidetud õhtul.
- Parem lapp on keskpäeval niidetud.
- Vasak lapp on mesilaste päralt.
- Keskmise lapi niitsin vikatiga. Varem niitsin kogu aeda vikatiga. Aga asfalti-inimesed ei suutnud aias liikudes jalgu tõsta - tõid muruniiduki. Alguses oli mitte-roheline aed harjumatu, aga sel aastal ma juba ise niitsin muruniidukiga - esimest korda elus. Siiski, ükskord mu kursavend töötas hooldusfirmas, sattusin teda muru niitmas nägema, palusin proovida, lasin jupikese rida...

Täna avanes neli õit. (Eile üks.)

Ja sirel paistis silma.