laupäev, 18. aprill 2015

NOSTALGIA



Täna sattusin nostalgiasse. Jalutasin aias ja vaatasin ja kuulasin mesilasi. Ilm on mõnus. Mõtted läksid fotograafiasse rändama... . Millal ma tegin esimese foto? Olin 11 aastane. Mäletan seda päeva - suvi: vend tuli fotokaga õue, oli elevil, ta oli koos emaga filmi aparaati pannud ja hakkas kaadrit otsima. Olin pisut pettunud, et nad fotoka ilma minuta valmis sättisid. Tegime korda-mööda pilti. Esimene foto sai maja tagaküljest tehtud, vastu valgust, korstna vari oli katusel.
Täna võtsin oma esimese fotoka kapist välja ja vaatasin ümbrust.

See on ka minu ema esimene fotokas. Ta ostis selle 12 aasta vanuselt, müüs naabrimees, kes ostis endale 60 korda 90 kaadriga kaamera. Ema kogus raha harakate ja vareste mune jahimeestele müües. Oli vist vaja 9 rubla koguda. Oli kummaline aeg, et riik tahtis jahimeestelt "röövlindude" mune. (Üks mees on mulle rääkinud, et umbes samal ajal pidid inimesed, kes sigu pidasid, sea naha riigile viima, et tema isa polnud kunagi kodusiga nülginud, et sai selline kole pekine toornahk viidud.)
Pimiku punane valgus sai tehtud punase riidega petroolium-lampi kattes ja pilte fotopaberile kopeeritud taskulambi abil. Elekter toodi küla keskele alles 1961. aastal, siis mu ema lahkus Saaremaalt.

Panen siia ka oma tädi ühe luuletuse:
Üks pilt

Surnuaiapühal
istusime seitsmekesi kalmistu kiviaial reas.
Oleme pidulikud piigad,
kleidid Poe Palmilt ostetud,
ühest ja samasugusest sitsiriidest.
Emad sätivad satse, volte,
sinised lõosilmad piiluvad volangide vahelt,
moonide puna lainetab kividele, põskedele, hinge,
naeratame.
Linnukesed lendavad surnuaiale,
aga üles ei võeta kedagi.

Alles järgmisel suvel kingib isa Välja Ehale
küla esimese fotoka.

Luuletus oli enne faktide täpsustamist trükki antud. 

See pilt on viimase filmi pealt, mis sai selle fotokaga tehtud.
Vaatasin ka teisi vanu pilte, oh kui ilusaid inimesi on kohatud! Katsun nostalgiaga mitte liialdada.

Need must-valged pildid on tehtud Saaremaa kodukülas 11-12 aastaselt.

12 aastaselt meil enam onni ehitamise huvi ei olnud; kunagi oli see onn 5 korrusega torn. Need pildid on suures osas mälestuseks tehtud, sest kolisime mandrile.





Selline see pildistamise keha-asend on.






1 kommentaar:

  1. Ohh, nostalgia...minu esimene fotoaparaat oli ka see laifilmiga Ljubitel. Tegi nii häid pilte, et isa kolleegid ei uskunud, et pildistaja oli 12 aastat vana

    VastaKustuta