Täna käisin redeliga õunapuuvõras kõrgemalt oksalt pookimise teipi lahti harutamas. Kui juba kõrguses, siis ka pilt sealt.
Eile lõikasin õunapuid, kuigi liiga tuuline ilm oli. Poogendid said valguse kätte ja võrasiseseid oksi-võrseid vähendasin ja tasakaalustasin võrasi.
*
Samal ajal:
Juba kolmandat päeva näitab ennast saialille esimene õis. Valisin tema välja kõige tavalisema kriteeriumi alusel - kõige tavalisema.
Tulinelk on õitsemise teises pooles.
Sellelt habenelgilt külvasin seemneid lillepeenrasse. Habenelk näitab ennast siit ja sealt: vanast lillepeenra kandist ja sealt kuhu sai nende seemnetega mulda viidud. See ebamäärane värv mulle sobib, õied paistavad teistest suuremad olema.
Huvitav, kas halli värvi habenelki on olemas?
*
Viljapuudega olemine on üks minu kirglikuim aeg. Unejutuks loen endale pomoloogiaraamatut ja aianduse käsiraamatuid ja Anton Tšehhovi juttu "Karusmarjad"; neist ma pole veel tüdinud.
Panin siia piltidega dokumenteeritud pookimisi. Pildid pärinevad 16. maist ja tänasest päevast.
Jätkamine ehk kopuleerimine. Sidumiseks kasutan tavalist elektri-isoleerlinti.
Ümberpropitud oks. Lõhesse on pandud kaks oksa. Alla poole jääv oks kasvab jõudsamalt; pisem oks lõigatakse hiljem välja - juba praegu võiks seda teha, aga nagu näete on nõrgemal oksal õiepungad, las ta olla veel sel aastal. Kidurama kasvuga oksad viljuvadki varem ja kui ma ei tea veel, millised õunad sealt tulevad, siis miks kannatada pikemalt uudishimus!
Siin on T-lõikesse okuleeritud ehk silmastatud kaks punga. Suvel on see peaaegu ainus sordi võrsega toomise meetod.
Lõhesse proppimisel paraneb minu kogemust mööda lõikehaav paremini kui küljutamise puhul.
Küljutatud.
Pindmine okuleerimide. Kasutasin seda meetodit väsimuse pärast, ei olnud enam terast meelt, et T-lõiget urgitseda, ka hämar oli juba.
Siin ta kasvab. Tüüka lõikan ära augustis.
Seda viisi/katsetust olen juba tutvustanud: http://tulpjatulp.blogspot.com/2014/04/blog-post.html
Sama oks nüüd suvel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar