Estetism

Need õunad häirivad mind; puu läheb kõrvaldamisele. Kõige punasema sordiga võrdväärsed õied ja vitaalne hoiak on küll plussid, aga tahan rohkemat. Ideaalis näeks punaste õitega puid-põõsaid laialivajuva grupina väikse lagendiku tsentris, aga minu aiamaastik sellist pilti ei võimalda. Üksik tumeda lehestikuga puu teiste vahel mõjub liiga paljuna. Mulle piisab iluõunapuuhullusest linnades. Vahemärkusena eilselt linnaskäigult märgin kontrollimatult palju kordi kõrva hakanud sõna - ampel.

Üks rippoksaline iluõunapuu; plaanisin teda paljundada kõrgtüvikutel paarina talveiluks, aga läksin seal hoopis toiduaianduse teed; plaan oligi liiga estetistlik.

Aga see uusõitseja sobib viljapuude ja marjapõõsaste vahele, sest söögi mõõdukat mitmekesisust hindan kõrgelt.

Ka kuldsõstar on menüüs; hindan tema magushaput maitset väga heaks. Pildil on sort 'Laila'.

Viljapuu ja marjapõõsaste sortidega ma laiutada ei soovi; oleks tühi jõu ja aja raiskamine. Marjapõõsastel hindan osati ka värvi vaheldust, aga maitsehinne jääb ikkagi esimeseks.

Õunapuud sumisevad

ja maas on kauneid pilte.

Õitseb, õitseb ja õitseb, õitseb pikalt.