Tegin laupäeval pikema rattaringi, ja jalutasin. Kolmanda peatuse tegin ühes talukohas. Kusagil siinkandis kohtasin kunagi ammu-ammu aida nurgakive ja lamedat astumiskivi, ilusad olid, aga siin vist päris mitte. Siin elati veel 1960. aastal, nagu ka ümberkaudu kohtadel, siin oli muinasjutuline väikse hooviga talukompleks... nii neid illustratsioonidel kujutatakse. Lootsin romantikuna veel tajuda hooneid ja hoovi ja koha hingust ja hääli, aga ei midagi - savine tolmav põld ja rabani raiesmikud.
Vitaalne mustsõstar on.
Aga tee läks edasi...
Need õunapuud väga vanad pole; vahetult enne inimeste lahkumist kasvama pandud... kartuli- ja odralapile.
Inimesed kipuvad üle panema.
Tarnu vaatasin pikemalt.
Seekord mõtlesin, et kirikut ei pildista, aga uks oli lahti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar