reede, 20. oktoober 2023

Sügis

Plaanisingi nüüd metsa minna, sügist vaatama. Asjaajamistes jõudsin päeva, kui minust ei sõltunud midagi, läksin päev varem. Ennelõunal sadas lund, ka päike piilus. Matkasaapad on suvega nagu kitsamaks tõmbunud; liiga talvised olid, lisaks veel eelmise talve sissekäimist polnud märgata - hõõrusid kannad lõhki. Igavene häda nende matkasaabastega - minu kõrge võlviga jalad ei saa korralikult fikseeritud, kõige olulisem nööri koht paikneb liiga madal, liiga võlvil, nii hoopiski väsitab jalga ja kand jääb jalatsis liikuma. Probleemi leevendab "olulise koha" vahele jätmine ja kohe ristiga saapa sääre ümber lõpetuse sidumine. 
Viimased kõrgemad metsakohad on selle aasta sees kadunud, neisse plaanisingi sügist vaatama minna, aga...

mina pole metsaomanik.

Pärast lageraiet tekib liigniiskus; pole enam vett tarbivaid puid.

Vanad kuused olid haruldused: 125, 114, 88 aastat vanad.

Oli 1898. aasta paiku kasvama hakanud kuusk, vanimaks lugesin 1875-nda aasta.

Üksik kullerkupp üllatas. Neis pisut kõrgemates mineraalsema mullaga kohtades olid vanal ajal niidud; veel 1960-ndate kaardil on siin laiale alale küünide kohad märgitud. Ja need vanad kuused kasvasid gruppide ja siiludena - talumees hoidis ehituspuiduks.

Kõrgemate kohtade vahel on lõikehena soo ribad, mets on lammimetsa ilmega, kevadeti on siin loigud. Sanglepp.

Ilmselt kasutati selliseid tasase põhjaga sooribasid talvel reeteedena, kui viidi heinu koju.

Raske on viimasest 98 meetrit laiast metsaribast veel hiljuti olnud atmosfääri näha.

Järgmine lank.

Rada kolmandale langile viib üle nõuka-aja lõpus tehtud lageraie langi. See on väike lank. Tol ajal raiuti vähe, võeti talviti tasapisi 1 hektari kaupa väljaveo tee lähedalt, nii tekkisid tee äärde 100 ja 200 meetri sügavused lõiked.

Aga, aga neile lageraielankidele ei tekkinud metsa - tekkis liigniiskus ja vohama hakkasid kõrrelised ja kohati madalad pajud ja sookased. Ühele langile tehti poole ulatuses ka kuuseistutus, aga see pole siiani kasvama hakanud; üle 30 aastasena näeb välja nagu 10 aastane ja lisaks põtrade poolt räsitud. Aga, aga nüüd 30 aastat hiljem näen, et sookaskede vahele on tekkinud elujõulised kuusehakatised, et ikkagi tekib mets.

Kolmas lank.

Tagasi tulin pikki viimast metsariba.

Kah vana niidu koht, serv. Milline elurikkus!

Pärnad.

Põdra tegutsemisjäljed; kuhu tal minna?

Külitav kuusk.

Känd.

Sadul.

Haab.

Harilik lepp.

Söögiseen.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar