KAUNIS KODUAED 6 - 1931. KUNI...

Panin siia hulga aia-plaane, et võibolla pakuvad inspiratsiooni. Piltidele klikates muutuvad nad suuremaks ja loetavaks.

- MAA-AIAD -

Richard Klesment "Aiatöö õpetus", Tallinn 1931. (Ilmus mitmes trükis.)
See raamat on saanud negatiivset kriitikat ajakirja "Aed" toimetuse poolt; numbrit ma ei mäleta, nüüd ei oma see enam tähtsust. Ilmselt oli negatiivsuse taga raamatu odavus ja kättesaadavus, eks ta oli konkurent neile. Samas, "Aiatöö õpetuse" kõrval polnudki alternatiivi!  J. Porti peatoimetatud "Tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamatu" kolm köidet ilmusid aastatel 1935-36 ja need raamatud ei olnud kõige odavamad. A.Mätlik, J. Port, A. Siimon "Aianduse õpperaamat" ilmus alles 1940.

Selle lühikese kirjutisega on nii palju öeldud (kolmel pildil):

Üks välimust alles hoidnud asundustalu; pärna-allee viib heki ja puudega ääristatud hoovi.

"Aed", juuni 1939. Siit saab lugeda, et milliseid taimi soovitati tol ajal kasutada. Aia-plaan on ideaalne:

"Aed", oktoober 1937. Eerik Lepa (Lepp) büroos tehtud aia-plaan.

J. Sanderi koostatud koduaia kavand, "Aed", november 1938. Plaanil on eraldi iluaiaga töölis-maja.

Sõja-ajal, 1943ndal aastal ilmuvad ajakirja "Tehnika kuukiri" lehekülgedel taluehitiste ideekavandite võistluselt kolme töö tutvustused. Siin on ühe aia plaan.

-

Ja huvitav on see, et hoopis teisel ajal, kõige punasemal nõuka-ajal, aastal 1977 ilmunud raamatus "Maaelaniku koduaed ja selle majandamine" (E. Kukk) trükitakse Eesti Vabariigi aegsete taludega üks-ühele sarnased aia-plaanid, ainult lipumast puudub. Huvitav.

- LINNA-AIAD -

See pilt on Tartu Tähtvere linnaosa vanast (viljapuu)aiast.

Ka järgmised kolm lehekülje reprot on Tähtverega seotud. Olen selles majas ühe õhtu veetnud ja aeda silmitsenud - vanu õunapuid ja taevast. Tudengina käisin sealt mitu korda päevas mööda; elasin kohe üle tänava (Taara puiestee).
"Aed", detsember 1939.

Üks parklinna aed. Siin on aed kasutuses enam-vähem sarnaselt nõuka-ajale - ühes majas elas mitu perekonda, neil kõigil oli oma väike aiamaa ja mõned viljapuud. Mis on ilusam?

Vana elupuuhekk seest-poolt vaadatuna. See hekk võib olla 70 aasta vanune küll.

"Suvila ümbruse kaunistamise kavand Elvas"; J. Sander - "Aed", august/september 1937. Krundi suurus on 1250 ruutmeetrit. Muruplats on ümbritsetud ühe pärna, kirsi, arukase ja punaseõielise viirpuuga. Nelja puud kannavad kõiksugused põõsad ja mõned püsilille-puhmad.

Ajakiri "Aed", "Tänapäeva koduaed" - E. Lepp, aprill 1938.
E. Lepp kirjutab, et koduaed tänapäeval näib vabanevat ikka rohkem ja rohkem geomeetrilistest, prantsuse-itaalia aedade põhijoontest ja püüab puhtakujulise inglise aia tüübi poole. Eriti suurt tähelepanu on selle aia põhimõttele pühendatud viimaseil aastail Saksamaal... . Kumb neist aiatüüpidest on parem, see on täiesti maitseasi... .
Isiklikult siiski pooldaksin viimast tüüpi, kus kõik harmoonia põhimõtted on peetud silmas. Kahtlemata nimetatud aiatüübi korraldamine, loomine, taimestiku paigutamine jne. nõuab loojalt suuremaid teadmisi ja kogemusi. Et väiksel maa-alal saavutada vastavat muljet, luua looduslikke pilte, ilma et need paistaksid kunstlikena, sissetopituina aeda, on vaja suurt oskust ja selle kõrval mitte vähem maitset.



Pärast Teist maailmasõda kadusid suured eraaiad. Kruntide suurus ühe pere kohta oli riigi poolt määratud. Nõukogude riik ei suutnud töörahvale kortereid ehitada - aedlinnad krunditi ümber - individuaal-ehitaja ehitas krundile maja. Maapiirkondadest tulnud inimesed kasutasid ära oma eelmise maja puitu ja muid ehitusmaterjale...

"ENSV arhitektide almanahh 1947".

Aia planeerimisest ja rajamisest on väga konspektiivselt kirjutanud Aleksander Niine 1959. aastal ilmunud "Individuaalehitaja käsiraamatus". See XVIII peatükk ei aegu.
Panin siia mõned katked sealt:

-

Lõpetuseks kaks reprot Moskvas ilmunud raamatust "Arhitektura žilogo doma" J. Šass, 1951.

Parempoolsel hoovil on maja rõhutatud keskosa ees lillepeenar-4, ainus. Mulle meeldivad lihtsad lahendused.

Siin on aiapaviljon(kaev) neljale aiale üks. Vähem on rohkem.