Käisin jalgrattaga Eesti maastikul, kus siis veel. Nüüd siis panen siia jao kaupa pilte.
Kurekellad ja kivideta põld.
Nii algab või lõpeb Vana-Vigala kagu-poolne allee.
Lehise-allee
Alleeseina-tagune talu.
Vigala jõgi.
Panin siia Vana-Vigala kaardi ja kaks linki, et ei peaks ise nii palju jutustama. Kaartilt on näha peahoone esise väljaku erineva suurusega tiigid ja nelja suunda suunduvad alleed ja kõik mis veel.
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/vana-vigala-moisa-park-ja-hirvepark/#Omand
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15381
Virvendava sümmeetriaga barokkpark. Väiksem tiik.
Suurem tiik.
Ma ei tea Eestis ühtegi teist virvendava sümmeetriaga parki. Siinset barokset esiväljakut on huvitav vaadata; ta on napp aga mitmekesine.
Peahoone on ehitatud 1775. Samal ajal rajati ka parki.
1905. aasta mässu ajal põletati ka see peahoone. 1914. aastaks oli ta taastatud enam-vähem algsel kujul. Praegu on siin Vana-Vigala Põhikool.
Suurem tiik auringi poolt vaadatuna. Ilmselt oli mõisaajal tiik ja tiigikaldad puhastatud. Nii käib kah.
Eesväljaku suurte tammede ring tammega keskel.
Pääsukesed on Uexküll'ide vapile lisanud turbani.
Vasakul pool, väiksema tiigi pool on elupuude ring.
Väike tamm.
Suur tamm. (Tammede ring tammega keskel.)
Tagafassaad.
Kooli palliplats peahoone-taguses pargis.
Kõrge maasikas, Fragaria moschata.
Tiikide süsteem tagapargis.
Pargi põhjaküljel on pikk jupp kõrget müüri; ilmselt rajati külma põhjatuult takistama, sest pargis kasvas/kasvab võõrpuid. Müürijupp mõjub kivideta piirkonnas võõralt. Müüri nimetatakse "Näljamüüriks", sest mõisnik lasi selle talumeestel ehitada ikalduseaastal vilja vastukaubaks. Kivid toodi eemalt Koonga kandist taliteed pidi.
Pargi servas on Uexküll'ide perekonna kalmistu. Aed ja värav on restaureeritud.
Vanad lehised.
Vigala jõgi
ja teiselpool jõge Hirvepark.
Hirvepargi südamikus on veesoonele rajatud tiik. Kanali-ilmelises tiigis on kaks saarekest: mõisaprõua mälestusmärgiga Lisette saar ja Jakobi saar.
Metsaraja äärdes on valgest marmorist päikesekell.
Jakobi saarel õitseb kollane võhumõõk, Iris pseudacorus.
Hirveparki hooldab ja taastab MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala. See on täitsa suur töö, mida nad on teinud ja teevad. Tundsin end päris saksana, pingid ja teerajad, ole.
Pärn ja tamm.
-
Ja siis läksin edasi Kasari poole...
... üle Vanamõisa silla ja veel pisut. Sild on ehitatud 1820. aastal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar