Ka minu lemmik-klõmps on võimalikult terve suutäis; klassikat pildistasin teisel päeval, siis kui peal oleva koore olin juba kasutanud prae peale ja sama värske koorega segatud tassitäie lisaks võtnud, nõnda on ka jumalik.
Tunnen inimest, kes keeldus tükkide pärast hapupiima jooma, samas jogurtit ja keefiiri jõi ja kohupiima sõi; ka suuteteralist kohupiima ehk "kodujuustu". Muide, sõna 'kodujuust' on tulnud kasutusse puht majanduslikul kaalutlusel, sest nõuka ajal sai nii suureteralise kohupiima tootmise eest küsida juustutootmise hinda. Ma ei tea, kuidas nüüd asjalood on... aga nimi on jäänud.
Sama inimene keeldus ka pisikesi rohelisi pirne söömast, mis olid imehead suus sulavad, südamiku ümbert pisut hapukad. Tema krõmpsutas veel toore maitsega 'Tervishoiunõunike', et ikka pirni moodi pirnid! Selline lugu sai. Kahju, et endal pole aega lehmaga tegeleda; mis ma piimaga teeksin? Siis võtaksin sea ja kassi... ja laoksin keldrisse juustukerasi...
Kõlab nagu ju plaan! Eile kusjuures juhtusin mõtisklema, et küll oleks tore, kui oleks selline väike küla või no kogukond, kus iga omale meelepärasega tegeleb ja seda teistega jagab. Ma kasvataks mõne juurika ja peaks aiaserval paar kana, naabri käest saaks piima ja teiselt pühapäeva puhul tükikese liha... oma muidugi jagaks siis vasta!
meie mammal oli see kausis ja ma püüdsin alati võimalikult tervel kulbitäie kätte saada ja tassi panna :D
VastaKustutaEeh, ma maalaps küll ja lehma kõrval kasvanud, kuid seda pole ma sööma õppind...
VastaKustutaKa minu lemmik-klõmps on võimalikult terve suutäis; klassikat pildistasin teisel päeval, siis kui peal oleva koore olin juba kasutanud prae peale ja sama värske koorega segatud tassitäie lisaks võtnud, nõnda on ka jumalik.
VastaKustutaTunnen inimest, kes keeldus tükkide pärast hapupiima jooma, samas jogurtit ja keefiiri jõi ja kohupiima sõi; ka suuteteralist kohupiima ehk "kodujuustu". Muide, sõna 'kodujuust' on tulnud kasutusse puht majanduslikul kaalutlusel, sest nõuka ajal sai nii suureteralise kohupiima tootmise eest küsida juustutootmise hinda. Ma ei tea, kuidas nüüd asjalood on... aga nimi on jäänud.
Sama inimene keeldus ka pisikesi rohelisi pirne söömast, mis olid imehead suus sulavad, südamiku ümbert pisut hapukad. Tema krõmpsutas veel toore maitsega 'Tervishoiunõunike', et ikka pirni moodi pirnid!
Selline lugu sai. Kahju, et endal pole aega lehmaga tegeleda; mis ma piimaga teeksin? Siis võtaksin sea ja kassi... ja laoksin keldrisse juustukerasi...
Kõlab nagu ju plaan!
KustutaEile kusjuures juhtusin mõtisklema, et küll oleks tore, kui oleks selline väike küla või no kogukond, kus iga omale meelepärasega tegeleb ja seda teistega jagab. Ma kasvataks mõne juurika ja peaks aiaserval paar kana, naabri käest saaks piima ja teiselt pühapäeva puhul tükikese liha... oma muidugi jagaks siis vasta!