TAGASITEE

Käisin jalgrattaga Eesti maastikul, kus siis veel. Nüüd siis panen jao kaupa pilte ka siia.

Tagasitee pildid: 

Need moonid saatsid mind kuuma päeva ennustades hommikul kell 06:06 pikale jalgratta teekonnale. Piilusin Pärnu maakonna kõrvalteede kõrvalteedele ja Viljandi maakonna põhjaserva.
Päeva kilomeetreid sai 162; keskmine kiirus oli 10,125 km/h. Enamus teest oli kruusatee; uskuge, kruusast võib sõltuvusse jääda - asfalti lõik muutus justkui vati sees sõitmiseks, selline ühtäkki pehmel teel pedaalisõtkumine, midagi oli puudu, käed ei saanudki enam raputada, imelik vaikus!

Mihkli poole sõites oli porssi, Myrica gale alusmetsaga mets.
Veel taimi seal:

Ja seal kõrval kohe loopealne kooslus.

Metsavahel silmi maast tõstes nägin halle külmi pilvi peakohale sõudmas. Jahedaks läks; vaatasin-mõtlesin, et võibolla tuleb tagasi villasse vändata. Selliste pilvede all, kust lubab ja lubab vihma tulla on närviline sõita; kogu aeg silma kuhu vihmavarju minna. Varakult alanud päev on pikk päev - siis juhtub, et suhe ilmaga areneb - õhtuks olid vihmapiisad peaaegu ununenud.

Ja siis Pärnu-Jaagupi pool vanad taluhooned:

Vana tamm.

Tõlkimatu silt.

Muld on siin pehme, peenliivane ja kivikestega.

Pärnu-Jaagupi kirik.

Ja siis ühe teeharu sees üllatav maja.
Suigu palvela. Ehitatud Pärnus tegutsenud arhitekt Märt Merivälja projekti järgi. [M.M. on nimetatud kommerts-arhitektiks, sest ta kavandas erinevates laadides tellija maitset arvestades. ()] Vundamendi tegemine algas 1939.

Seinad on laotud kohapeal valatud tsementkividest. Huvitav, kas sein plaaniti ka krohviga katta. Igatahes nõnda nagu on, on sein elava ilmega.

Samas lähedal...

Kolhoosist jäänud hüljatud ehitistega maastik; suurt hulka lagunenud hooneid varjab lagunenud hoone. 

Sauga jõgi.

Suuremast teest eemal, väikese tee vaateid vaadates hakkas kraavikaldalt silma siberi võhumõõk, Iris sibirica. Õied lõhnavad ja on putukatega kaetud. 

Ja siis üks kraavitatud küla: Elbi küla maastik on pea terves ulatuses kaetud heinamaa saalidega. Saalide read, ehk kraavivahed paiknevad erinevate nurkade all rühmiti. Hooldamata kraavidest kasvavad seinad loovad käigustiku (labürindi). Imelik maastik.

Maa-ameti Geoportaal

Enne mind on kunagi vihma sadanud. Kahes kohas tuli jalgratast kätega lükata. Lompide sügavus oli üle pedaalide - seljaga teeäärses võsas teed tehes sai edasi mindud.


PIISTAOJA.

Lautade kolm arengujärku.

Piistaoja talu ajaloost panin siia kolm linki:

http://www.hot.ee/theodorpool/htm/pool.html

http://www.delaval.ee/tutvu-meie-klientidega/Piistaoja-Katsetalu--koht-kus-sunnivad-uuendused/

Raadiosaade: https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-153-ev-90-theodor-pool/similar-54914

Esiplaanil on kõige vanem laut. Hoonete kihistus võimaldab väiksel alal näha piimakarja-majanduse muutumist viimase 100 (saja) aasta jooksul. Palju see ala muuseumina maksaks? Talu kuulub pärijatele.

Piistaoja taluelamu. Ehitatud 1883.

Paistab ka vana lauda ots.

All keldriga ait.

Asfaltplatsiga maja teiselpool Piistoja oja.

Nüüd, kus põllumajanduses saab vähemate inimestega hakkama, ei ole enam kauplust ja sööklat vaja. Ajad muutuvad.

Moodne farmikompleks (neljas nähtav arengujärk).

Piistaoja maastik.

*

Ja siis üle Pärnu jõe,

mööda Viira koolimajast.

Siberi võhumõõgad Navesti jõe kõrgel kaldal.

Aesoo maastik.

Viimane teeäärne metsatukk, ei tea, miks see peotäis raiumata jäeti. Kahju, et selline ilus teeäärne mets on rahaks tehtud. Ei ole siis enam korilasi olemas või metsast puhkust saajaid(?).
Vananevasse küla-elanikkonda võibolla võibki suhtuda kui juba väljasurnud inimestesse - ilma suhteta; mina saan kõik poest kätte, mis mul metsa asja, lõõgastun telekat vaadates, tahan, sõidan Tenerifele.

Kunagi 1935. aastal kirjutati, et seltskondlikkude organisatsioonide ühisel ettevõttel hakatakse ehitama Jäleveresse rahvamaja:

Tõesti, inimesi pole.