Lavi talu maa.
Metsa sees kõrgematel kohtadel on sellised endiste põldude alad. Neil lagendikel olid vanasti küünid. Suuremates kohtades kaks küüni: üks ilmselt viljakasvatusega seotud, teine heina jaoks. Maad juurde tehes võis ka üks küün väikseks jääda. Mine tea kuidas asjad täpselt olid. Pärast taluajastut tehti siit heina edasi ja karjatati loomi. Sellel lapil peeti lambaid veel kolhoosi-ajastu lõpul; talveks aeti nad tagasi küla keskele lauta. Nõnda ligipääsetavamad alad säilisid. Praegu kasutatakse neid alasid ainult jahi-majaduse tarvis.
Paraad-vaade Lavi talule.
Esimese hoonena (paremal) paistis talu uhkus, laut. Vasakul pool olid aidad, keskel kõrgus elumaja.
Maja-esist iluaeda raamis enela-hekk, Spiraea chamaedryfolia. Ilmselt oli seal ka miniatuurne veesilm lillepeenraga.
Elamu vundament. Suurel majal on kaks küttekollete tsooni. Ehitustehnilisi võtteid vaadates on siin elatud modernselt.
Suur tamm, Quercus robur.
Vaade viljapuu-aiast. Moodne laut; ilmselt peeti siin piimaveiseid. Piim veeti siis 7 km taha, uhkesse Imavere meiereisse. Vundamendi ots on ehitatud ühe kivi tükkidest, punasest graniidist.
Kirju fassaad.
Jahi-rajatised.
Umbes taoline oli metsatee ka talude ajal, siis oli lisaks ka kolmas rööbas keskel - hobuse oma. Tänapäevased ATV-d jätavad hobuvankri mõõtu jäljerea. Tee-äärsete puude kooslust vaadates arvan, et kogu tee ümbrus talu maa piirini oli kasutuses metsa-karjamaana-niiduna.
See teede nurga maa kuulub Naaritsa talule. Siin karjatati kindlasti loomi (vaatasin vana kaarti); hallid lepad, Alnus incana on hilisemad puud.
Tee.
Tee ääres on kivi-ehitis. Kangesti sarnane tuuleveskile. Vahest oligi niitude ajal siin nii lage, et oli mõtet ehitada tuuleveski.
Soo.
Ja soovahelt paistab paraad-vaade Naaritsa talule. Talu hoov on tõesti madalal serva peal. Õuel on näha ka kraavitust liig märja maa tunnistuseks. Isegi käis peast läbi mõte, et soomülgas ületati veesõidukiga kanalit-pidi. Aga olid olemas ka palkteed.
Siin olid suured hooned.
Kelder ja raugastuv pöördega kasvanud harilik hobukastan, Aesculus hippocastanum. Nii vana puu saab olla ainult eraldatuses, vaatasin nagu imet. Põnev puu.
Põhja-Ameerika põhjaosast Euroopasse toodud harilik lumimari, Symphoricarpos albus on vastu talve kõige ilmekam. Õhus seisavad reas harilikud tammed, istutatud suurejoonelise täisnurk-vinklina karjahoovi äärele.
Siinne laut on arhailisem.
Siin ei saagi aru, kas hoone oli hiigel-suur koosehitis või oli kaks hoonet üksteise kõrval. Üks osa on olnud täiskõrguses kivihoone; talu maa suurust vaadates, peab kuskil ka mahukas rehi olema.
Mets-sigade tuhnitud maa.
Maad on talul tõesti palju. Kõrgemate puude-salkude juures olid vanasti küünid. Kuidas nad seda kõike harida jõudsid?
Muidu on siin kõik kivid läinud ehitustesse. Üks on jäetud hiidvana moega sarapuu, Corylus avellana kaissu.
Järgmise talu koha peale läksin läbi metsa. Päris-mets. Siia, kus on majandamata mets, kus puuduvad moodsad kraavid ja puud on ülekasvanud, tulen kindlasti tagasi. Väga ilus. Ainult mets-sigu pole vist kunagi nii palju olnud.
Ja siis... valguse järgi metsast välja tulles - selline vaade: pea-aegu helendav puu, harilik saar, Fraxinus excelsior.
Paraad-vaade Allikivi talule.
Allikivi talu kambri-poolne ristpalk-nurk. Talu on eelnevatega võrreldes palju väiksem. Rehemajal on olnud ainult üks pisem kamber ja köök, köeti pliidiga.
Pildilt paistab ka rehe-ahju nurk (laotud paekivist) ja ümberkukkunud paekivi-korsten (põiki üle maja).
Siin on rehealuse otsas kaks väikest kapitaalse vundamendiga ruumi; ilmselt peeti neis sigu. Rehealuse värava-koht on selgesti näha.
Kaev.
Kahe-ruumiline laut.
Lahkusin vanat tee kohta pidi. Mets-sigade vanni-kaskaad.
Raske on ette kujutada, et see vann novembri viimastel päevadel, kui maa kahutab, ka mõnus on... Seal on vist niisugune karv, et poriseks saab ainult välimine rüü. Rüü.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar