pühapäev, 6. august 2017

Halliste kant

Sissejuhatuseks panin Tistou "nõudmisel", ilmselt see on ainus viis kuidas mind "naerualuseks" teha, keedetud kalapead. Hallistel ja lestadel pole midagi üksteisega pistmist. Lestapead on minu krevetid. Söön neid aeg-ajalt enda silmi sulgedes - delikatessidega käib see nii või naa kaasas. Puljongist tegin ühe porgandi, nelja kartuli ja kolme kanamunaga kerge supi. Lisasin tilli, peterselli, soola ja pipart. Kõrvale võtsin röstitud leiba jääsalati-lehte keeratult. Rohkem kui kuninglik.

Polli mõisa park. Punaka tooniga harilik vaher.

Mõned aastad tagasi tegin suurest igavusest Eesti haldusreformi... selle järgi külastasin laupäeval Halliste valda. Mulle kohe üldse ei meeldi tulevane nimi "Mulgi" vald. Mulgid on ju ka Helme kihelkonna rahvas, nüüd uue nimega "Tõrva" valla rahvas. Mulle meeldiks nimed Halliste ja Helme. Lehest lugesin, et Mulgi kõrval oli kaalutud ka nime Halliste-Karksi või Abja-Karksi. No miks nii keeruliselt "võrdõiguslikult" mõelda ja lõpuks asi ebaloogiliseks jätta? "Halliste" nime toetaks vana-vana maa-alade nimetamise viis, kus maa-alasid nimetati asulate järgi, mille taha need jäid; nõnda on Mõisaküla, Abja-Paluoja, Karksi ja Karksi-Nuia Halliste tagused kohad. 

Mõisate pargid oma vanade ja eri liiki puudega on huvitavad vaadata. Harilik elupuu.

Täna minu keel tõrgub seda parki nimetama inglise stiilis pargiks. Ütlen eesti stiilis park.

Mõisa peahoone stiil on arenenud pragmatismiks. Kergesti laguneval on lastud minna. Ja selles pole midagi halba.

Polli mõisa ajaloo kohta saab lugeda Eesti Entsüklopeediast... 

Von Strykide maja ehitus-stiil jääb biidermeirlikku (puhvetkapilikku) historitsismi. Ei tegu, ei nägu, samas isegi irooniliselt(?) muhe ja romantiliselt romantiline. Kahest otsast nihestatud maja (juurdeehitused) oli kole ilus.



Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse kollektsioonaed on minu unelemise tegevuspaik, paradiis. Paradiis tähendab piiratud ala.

Järgmine mõis Mulgimaal, Abja mõis. Mulgimaa infoportaaliga saab tutvuda siit... . Mina olin seal läbituiskav turist. Aga Halliste kant jääb minu erilise huvi alla edaspidigi.
Abja mõis on küll Polli mõisast vanem, aga meile nähtav on temaga kaasaegne (Eesti Entsüklopeedia...). Sealkandi mõisakeskused on maastiku reljeefse iseloomu tõttu vabaplaneeringuga, nagu talude aiadki seal kandis.

Istutatud puude ringe näeme päris sagedasti. Midagi ringides on; siin on üks lehis teiste vahel.

Vaadates mineviku fotosi, pole mõisaedades midagi keerulist peale jalutusteede korrashoidmise. Peenardes on tüviroosid ja ilmselt pojengide ja daaliate puhmad.

Sissesõidu tee.

Hoonete ainsa sümmeetria moodustasid ait (pildil) ja sarnases laadis tall (hävinenud) peaväravast ühel ja teisel pool.

Peahoonet pole suudetud täiuslikus proportsioonis juurde-ehitada. Nii inimlik. Pargi kruusateed valendavad pildil. Kaasajal on paisjärved veest tühjaks lastud.

Kõrvalhooned...


Halliste kirik.


Tistou aia daaliad ja... . Tistou sibulakook oli minu vastupidavuse salarelv õhtuhämarani kestnud teekonnal. Eesti on ikkagi päris suur. Ja mis oleks olnud mu suvi ilma tema aia murelite, hapukirsside ja karusmarjadeta!

Õisu mõisa allee:
Õisu mõisa peahoone. Laupäeval toimus seal tehnikumi vilistlaste kokkutulek. Õisu mõis... ja veel... .




Tumedast graniitkivist trepid.

Tagapool.

Omapäraselt stiilne interjöör. Mulle väga meeldib modernne mööbel siin keskkonnas. Dekadentsi stiilne pool.

Milline on progress kui minevik välja kraabitakse?

Selline see laupäev osati oli.


3 kommentaari:

  1. Allee on meil ikka uhke. Ja ega daaliatelgi pole viga! :P
    Aga esimese pildi eest tänan! Ongi päris!
    Eile korjasin viimased murelid ja kirsid ning suurema osa tikritest - suvi saigi justkui läbi, ja linnas ma olengi. :S

    VastaKustuta
  2. Oi, tänan jagamast! Minu isa on Õisu tehnikumi lõpetanud, vanemad Abjas kokku saanud. Mina ei ole seal kunagi käinud, aga põnev oli neid pilte vaadata.

    VastaKustuta
  3. Väga mõnus ülevaade. Aitäh!

    VastaKustuta