TEGIN METSALE TIIRU PEALE

Täna peale ärkamist jõin tassi teed ja otsustasin metsale tiiru peale teha; elan pool päeva metsas ja päeva teises pooles asjatan ühiskondlike jamadega.

Olin seenel ja ei kiirustanud kuhugi. Siiski, väike enesesund oli, et võta rahulikumalt. Seisatasin tihti ja mõtlesin korilusest ja meenutasin oma metsas-käimiste ajalugu: esimesed korilus-käigud meenusid 3-4 aastasest ajast - vaarikad ja sirmikud. Ema oli Suur metsas-kondaja. Vahest mõtlesin, et ta peaks piiri pidama, et kes need seened ära sööb? Teinekord tuli ta päris pimedas koju, ootasin ja muretsesin, et mida pimedas metsas näeb. Ema viimased metsaskäigud käisin temaga kaasa - ta pärandas oma metsarajad mulle, valdusi näitavad käimised olid. Aga oma viimase metsaskäigu tegi ta päris üksi; ta oli juba haigusest väga nõrk. Tegelikult ei oleks tohtinud tal kuhugi minna lasta. Aga ta tahtis. Kui ta metsast välja tuli, läksin talle vastu; ta jäi teepervele istuma ja ütles, et on oma vöö kaotanud. Ütlesin, et lähen otsin üles, aga tema ütles... las olla.

Ja aasta pärast läksin samale seeneringile. Vöö oli suure haava all, nii nagu ta hõlmadelt vajunud oli. Ema oli puu all puhanud, vahest ta ütles, et tahab metsas surra, et las rebased ja sead tassivad kondid laiali... kui mitu siga olen mina elu jooksul ära söönud, miks nad ei võiks mind süüa. Sidusin miskipärast vöö oma seenepange sanga külge ja tõin koju.

Sellise kujuga mustikad kasvasid tänasel rekordpõõsal.

Austerservikuid nägin; enamik olid juba vanaks läinud. Olen austerservikuid ka lume alt korjamas käinud - lükkad lume pealt ja lõikad külmunud seene lahti.

Pilvikud on tulemas.

Kollane pilvik.

Ja tänase päeva põhiseen - kukeseen. Lõpp-küpsed suured maasikad on parimad.

Ilmselt kullilise muna koor, suur muna.

Ainuke tänane söödav puravik. Eelmisel aastal oli puravikke ja kukeseeni ühepalju.

Sõin mustikaid nii palju, et enam kummardada ei saanud.

Aga kui jõudsin murakateni, siis tekkis kõhtu kohe ruumi juurde. Küpsed marjad on nii head.

Rabaservas vaatasin geoloogiat. See liivane savisegune kiht on kunagise järve põhi; põhjast on ka üks jääajaga tulnud kivi kraavi vajunud. Siin on turbakiht mitu korda õhem kui raba keskosas, aga siiski saab vaadata tuhandete aastate taha.

Need on vist tedre munad.

Viis munakoort niisuguste vahedega; võibolla on siin ka jäljed röövlinnust.

Kukemarjad ei olnud veel oma maitset saavutanud.

Tagaaed.

Eesaias pärnad õitsevad. Lõhna jagub ka öösse.