EILE
Viisin nende alla pange, et ehk kukuvad mesilased sinna ja viin nad ära, aga ei, sain hoopis nõelata silmast sentimeetri kaugusele. Silmaümbrus on eriti tundlik koht. Nüün näeb mu pool nägu välja kui heasüdamlikul maffiabossul. Mesilased said siiski asustatud.
TÄNA
hommikul ei avanenud silm teps mitte. Olen terve ilusa päeva hämaras toas istunud. Valgus on valus.
Teoreetiliselt...tuleb sülemi alla asetada üks korpustaru moodul (kindlasti koos põhjaga) ja siis sülemit kandvale osale anda üks üsna kõva kolakas. Mummid kukuvad pehmelt korpustaru kärgedele ja vajuvad nende vahele nagu kummaline elusaine. Kui teist korda ka peab lööma siis ei ole üllatusmoment enam nii suur ja võib jama tulla. Kui mummid on tarus, siis panna katues peale, ülejäänud kobivad esiuksest sisse, sest seal on ju ema.
VastaKustutaPraktiliselt võib asi lõppeda igatmoodi. Võib lõppeda nii, nagu teoreetiliselt eeldati ja mummid on ühe minutiga tarus, kuid võib minna ka nii nagu te seda uneski näinud ei ole. See on ka üks põhjus millepärast minust kunagi mesinikku ei saa.:)
Ma näen unes igasugu asju, aga ma polnud valmis sülemi tulemiseks. Mul oli plaan nad lihtsalt ühte vanasse koitanud põhjaga tarusse viia, et siis vaatan edasi. Praegu on nad seal vanas tarus.
KustutaKõik on hea, mis hästi lõpeb.:)
VastaKustutaMinu lapsepõlv oli selliseid silmi ja pakuks paistetanud jalgu täis. Vahepeal kadus reaktsioon aastateks ära, kuid kaks viimast korda olen lõpetanud kiirabis adrenaliinilaksude all.
VastaKustuta