Päris tihti näen geeniuseks nimetatud aedniku Piet Oudolf'i aedu imetletult ja eeskujuks võetult. Ja iga kord tekitab see vool minus nõutust. Oudolf'i stiili iseloomustavad seosetud nikerdatud kujunduselemendid ja isegi nagu maastikku ahistav taime-umbsus. Oudolf'il on eesmärgiks luua spontaanse ilmega aedu. Samas ta distantseerib loodust ja aeda; ta väidab, et looduslikke kooslusi on võimatu, või vähemalt keeruline aias luua. Samas, need tema poolt imetletud teeääre- ja niidukooslused on ju siiski inimeste toimetamistega tugevalt seotud kooslused. Miks teha mõtestamata aeda? Kas see on poos looduse loogika kõrval?
-
Piet Oudolf on geniaalne taimekoosluste looja ja sordiaretaja.
Need kujunduselemendid: hekid (hekikesed), põõsa-punn, muru ja kõrgemate taimede kontrastne kajastus (need ei saa olla spontaansed) mõjuvad lihvitult ja väga näpitult. See "vaba-joonelisus" on tegelikult nii range. Ainult hekkide asupaik on esoteeriline.
Spontaansuse vili: automatism-sürrealism. Selle aia hooldus nõuab väga distsiplineeritud tööd. Milline vastuolu!
http://oudolf.com/
Kasutasin materjale: ajakiri "Häuser" 3/08 - Komponist der neuen Beete ja ajakiri "Maakodu" 2009. aasta aprillinumber - Hollandlane preerias, Jaan Mettik.
*
Esimesed kaks pilti on minu fotod jalutuskäigult Saaremaa maanurgas - see maastik on kaua omapäi olnud.
Vahest võtab tegu - valitseda - imelikud mõõtmed. Thea
VastaKustutaLoodus tekitab ise alati kõige kaunimad kooslused, jättes vajalikesse kohtadesse ka piisavalt õhku ja päikest. Euroopas on kahjuks enamus looduslikke kooslusi betooni valatud, sellest ka igatsus P. Oudolfi rajatud aedade järele.
VastaKustutaKõige ilusamad looduslikud kooslused on mu meelest alvaripealsed. Kevadel ei ole kahjuks sinna sattunud, aga suvel kui õitsevad kassisabad, hiireherned, nõmme-liivatee, ristikud ja kukehari, siis pole värvikirevuselt neile väljadele võrdset. Aiamaastikel kõike seda järgi teha oleks tõesti raske. Et taimed sama lopsakad ja elujõulised oleks, ei lamanduks jne, peab olema sama koostisega maapind. Lihtsam on kolida aiaga alvarile.:) Aga seda juhusliku välimusega inglise aeda ma olen endal ka näinud, ühekõrra kui tagaaias elas üks kuri mesilaspere ja ma ei pääsenud suvi läbi kärpima ega rohima, siis nägi mu lillepeenar lõpuks suhteliselt vabameelne välja.:) Aga nood peene tunnetusega lõigatud hekid ja hea ilumeelega paika sätitud kõrred-hainad on hoopis midagi muud. Tahaks ehk järgidagi kui oskaks...
VastaKustuta