PILVEALUSE PÄEVA ÕIED

Hommikuvihm läheb...

Päev. Puhasvalge kurekell ja varajased pojengid. Vähe värve mõjuvad ka sombusel päeval selgelt.
Mulle meeldib vähe värve. Praegu on peenras valge, punane ja pisut sinist ja roheline ja roheline. Peaaegu trikoloor.

Öölill.

Öölilli on ainult kaks taime: ühel tumedam roheline, teisel heledam roheline lehestik.

See kurekell on väga võluv. Ka eelmisel aastal ei võtnud ta vana-roosamat jumet, mis oli leiukoha varjulises rohus. Tõin ta vaatamiseks-hindamiseks oma peenrasse. Nüüd andsin õisikuvarred ühte vaasi ja loobusin tema peenras hoidmisest. Kahju on. Aga ma ei plaaninudki muud, kui et uudishimutseda, et vaatan teda laisalt oma aias veidike. Aga ta oli võluv. 

Puhasvalge kurekell jääb minu peerasse, temast on rohkem kui küll.

Kroonülane.

Kaks varajast pojengi. Kasvu algfaasis on nad erinevad; õitsedes on erinevus päris märkamatu; kumb on 'Rubra Plena', võibolla pole kumbki, võibolla on mingil moel mõlemad.

Täna sain teada... kui habras on tuliliilia praegu; kükitasin oma tagumikuga 6 õienuppu ühe varre küljest ära. Vaatasin, kolmandik õiekobarast; seega selle varre otsa oleks tulnud 18 õit.

Ja jänesepoeg tatsas pojengipuhma all. Niisiis, minu kaaslane jänes on järglasega (järglastega). Seda ma mõtlesin, et miks ta eelnevatel päevadel (vanajänes) tahtis ja ei tahtnud eest ära joosta - tal oli mida silmanurgast veel jälgida.
Plaksutasin jänesepoja metsatuka poole tagasi, kardan, et teeb äkki aiamaal pahandust. Öösel nad nagunii käivad kus tahavad.