Ikka räägitakse lemmikaastaajast (kirjapildis näib see sõna nagu voolav vesi). Minu lemmikaeg on praegu, kuigi sel aastal pole klaare-kargeid septembrihommikuid olnud. On suvi, ja ei ole ka. Mis sest.
Magusa õuna ahvatlus. Vapsikute eeltöö. Sel hilis-suvel sain vapsikult nõelata, ta näib kohmakas ja täitsa tore, on ka ööloom, sest koputab valgustatud aknale. Aga nõelab märkamatult, möödaminnes, kui raputad teda õunast välja. Ja imestad kolm tundi, et miks näpp valutab nii tugevasti, et tahab justkui ära kukkuda.
Hommikuvalgus.
Üks alõtša on hiline, mõnel aastal saavad viljad ka külma, aga ma ei ole seni kohanud meeldiva maitsega alõtšasid, viimase luuviljalisena temal huvitavust on... aga see on ka kõik.
'Paide taliõun' on minu suur lemmik; taskutäis õunu lõunaeelseks.
Sel aastal pole aedubadele soodne aasta, saagi aeg on liiga rõske olnud. Kolmelt valitud taimelt seemnesaaki ei tulnudki, nii tegin valiku suuremalt alalt, aga sordipuhtus jätab kõheduse sisse. Aga lugu on alguse saanud algusest.
Alõtšat puhtal kujul eriti ei aretata. Ju on raske rahuldavat tulemust saada. Aga aretatakse alõtša ja hiina ploomipuu hübriide. Kuulsaim ja levinuim neist on sort Kubanskaja Kometa.
VastaKustutaKui Sa eelmisel sügisel Rebase talus käisid, kas õuna Sweet 16 ka nägid? Kiidetakse, kuigi puu on meil natuke külmaõrn.
Vahur
Jah, nägin, ja ka pakuti mekkida, aga lolli suhtumise tõttu magusatesse õuntesse jäi proovimata... tagasitee ei olnud mindud tee. Mõneti kahetsen oma upsakust.
KustutaMul pole ootusi alõtsadele... eemaldaksin need kõik aiast, on jäänud külmavõetud ploomipuude alustest, kevadel rõõmustavad õitega... mesilased saavad toitu.