Postimehe metsasarjas ilmus artikkel: Eesti esitab Euroopale ebarealistlikke metsaandmeid.
Keskkonnaagentuur muidugi reageeris, võtan vaevaks nende nägemuse edastada täies mahus:
Keskkonnaagentuur lükkab ümber valeväited
Seonduvalt ajalehes avaldatuga on agentuur esitanud lehele ka põhjaliku ülevaate valeväidete osas ja palunud need ümber lükata. Meie väärikad ja tunnustatud metsaeksperdid ei ole sellist kohtlemist kuidagi ära teeninud. [Link tekstile]
[Ja tekst] Postimees eksitab avalikkust metsa teemadel.
Kahjuks on artiklis esitatud valeväiteid, mistõttu palub Keskkonnaagentuur artiklis esitatud väiteid mitte edasi võimendada.
Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala taunib nimetatud väljaande korduvat mustrit esitada andmeid kallutatult ja kontekstist väljarebitult: “ Keskkonnaagentuuris asub täna parim kompetents metsaekspertite näol, kes on teinud igakülgset koostööd meediale selgitusi jagades. On äärmiselt kahju, et metsamõõtmise statistikaga seonduvat on esitatud meelevaldselt. Keskkonnaagentuur on vastu artiklis esitatud väidetele, mis viitavad motiivile andmete võltsimiseks ning sellele, et metsaandmetele ei pääse huvilised ligi.
Keskkonnaagentuur on sõltumatu asutus, kes esitab metsaandmeid kõigile soovijaile ja on alati olnud avatud nii selgituste kui info jagamisel, olgu küsijateks teadlased, meedia, ülikoolid või muud huvigrupid.
Keskkonnaagentuur jagab statistilise metsainventuuri (SMI) algandmeid, kui soov on olnud põhjendatud. Aga ilma täpsemate proovitükkide koordinaatideta, mis võiksid mõjutada konkreetseid maaomanikke metsa majandatavate otsuste langetamisel. Keskkonnaagentuuri eesmärk on koguda metsast sõltumatut ja mõjutamata adekvaatset infot. Seepärast ei tea ka metsaomanikud agentuuri seirest konkreetsesse metsa enne mõõtmisretke toimumist – et sealt kogutavad andmed oleksid ausad ja peegeldaksid tegelikkust. SMI algandmed ei ole just ülalnimetatud põhjustel avalikud. Avalikud on juba teostatud SMI tulemused, mis on leitavad nii Keskkonnaagentuuri kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt kui ka väljaantavast metsa aastaraamatust.
Andmete võltsimiseks puudub motiiv
Keskkonnaagentuuril puudub vajadus numbritega manipuleerimiseks ja seda pole meilt ka keegi nõudnud.
Põhjus, miks erinevatesse kanalitesse (üle-Euroopaliseks aruandluseks, Keskkonnaministeeriumile jne) on jõudnud Keskkonnaagentuurilt erinevad numbrid, seisneb erinevates arvutusmetoodikates. Erinevate metoodikatega saadud arvutustulemuste meelevaldne võrdlemine ja avalikkusele faktidena esitlemine on eksitav. Kutsume meediat edaspidi küsima ja uurima rohkem faktide, numbrite või tabelite taga asuvat tegelikkust. Algallikast saadud info on alati usaldusväärsem lõppjärelduste tegemiseks!
Oi jah. Mis moodi on võimalik arvutustulemusi esitada eksitavate faktidena, või siis agentuur esitab teadlikult eksitavat infot?? (Faktina võin kinnitada, et vähemalt agentuuri hüdroloogiaosakond esitab kompetentsi puudumise tõttu järjepidevalt eksitavat infot.)
Oi jah. Et siis metsaomanikud ikkagi teavad mõõtmisretke toimumisest! Kas sel puhul pädeb SMI algandmete mitteavalikuks olemise põhjendus? Saa nüüd siis sellest vastusest aru? Kas tegu on lapsesuuga?
Lisan ka ühe algallikast saadud info "usaldusväärse" lõppjärelduse, mis on lahendamatu ülesanne: "Metsaökosüsteemi seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal" - oluliselt rohkem on suurenenud lamava surnud puidu hulk, sest [surnult] püstiolevaid puid ei raiuta enam niipalju ära, aga need kukuvad siiski mingi aja jooksul (keskmiselt seitsme aasta) möödudes maha. Seda kirjeldust pole võimalik loogilisse mudelisse asetada, tegu on jaburusega.
Lisan ka ühe oma varasema postituse lingi, iseloomustamaks ühe riigiasutuse kompetentsi: http://tulpjatulp.blogspot.com/2020/06/foljeton-riigipuugid.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar