LÕPP - VÕI PIKK PAUS

Ei tea kumb. Hommikul oli hall maas ja erk päike; varjud olid teravad ja pimedad. Tegin hommikul oma lubatud telefoni-kõne ja mõtlesin, et mida ilusal päeval ette võtta; küüslaugud on ikka veel maha panemata. Läksin tekialla tagasi, mõtlesin ja magasin - inimesed on nii väsitavad. Magasin kaugele üle pealelõuna; päev oli viimasesse veerandisse jõudmas. Jalutasin veidi aias. Enne pimedat toon kuurialt puid. Kõik.

Tänan Teid!

***

LÕIKUSTÄNUPÜHA JA JÄRGMINE PÄEV

K käis Ingerimaal, mina Eestimaal. Sõitsin mitte eriti suure ringiga Tartusse, et seal aega viita ja tema tehtud Ingeri küla piltide seina-panemisel võibolla abiks olla.

Tee läks üle Vooremaa.

Saadjärv.

Üle põllu paistab Äksi kirik. Voldi küla.

Maakohtades loen tihti igasuguseid kirju: mõni müüb traktorit või pakub koera või ostab ka juba raiutud metsamaad või siis saan teada, et kolm kuud tagasi oli pidu; kiriku uksel oli üks kirjarida teiste vahel: 12. oktoober - lõikustänupüha jumalateenistus.

Maakividest ja savi-tellistest seintega ja plekk-katusega hoone sees on veel üks puust hoone.

Sellised need vooretipud on.

Ugandi lavamaal
Võnnu kirikus lõpetati lõikustänupüha jumalateenistust söögiga.

Plaan oli veel mõnda kanti külastada, aga ühes aias hakkas vihma sadama ja lopsakalt. Läksin Tartusse. Linna piiril lõppes suur sadu; tassisin seal mööblit ja jõin veini, mingil hetkel tuletasin meelde viisi, et kuidas piltide riputamise õngenööri pikkust saab jooksvalt reguleerida, siis läksin magama.

Aia maanurk oli tõesti väga kollane; madalamate kohtade talud olid uppunud kollasesse. Aed, mida külastasin, oli kõrgema koha peal.
Uks sellesse aeda: http://tagatalu.blogspot.com/

-

Järgmine päev...

Toomemägi.

Emajõe äär.

Jälle Toomemägi.

Ja siis näituse avamine Ingeri Seltsi majas. Üks rahvatants ja üks rahvalaul - rõõm, rõõm.

Päev lõppes linna serva mõisas; mul oli au ahjust kuumad kapsapirukad ja moonirullid välja võtta.

KAKS ÕHTUT SEPTEMBRI LÕPUST (AVANDUSE, KILTSI JA VARANGU MÕIS. VAO LINNUS)

Olen Eestimaa pikki-põiki läbinud. Ikka on veel palju uudistamata kohti ja kohti kuhu veelkord läheks. Läheks vaataks täpsemalt, et kuidas pikk maja ikkagi lõppes või kuidas seninägemata ümarate nurkadega fassaadiekraan on. Võõrastes kohtades on huvitav viibida, jalutan maastikul ja pea puhkab. Jah, see on põgenemine nii kiiresti tekkiva monotoonsuse eest. Rutiin tüütab, kuigi olen pikkade juhtmetega tüüp... ja rutiinse eluhoiakuga.

Niisiis läksin eelmisel nädalal paari tööpäeva lõpetama:

Avanduse mõis,

kõrvalhooned,

avara keskosa ja kaugemate sopikestega park 

ja pargi lõpp,

ja pikk-pikk maja.

Galerii ühendab endist valitsejamaja härrastemajaga.

Avanduse mõisa vanemad hooneosad pärinevad 18. sajandi teisest poolest. 19. sajandi keskpaiku lisati ballisaaliga osa ja sajandivahetusel ehitati Rudolf Moritz Alexander von Engelhardt'i kavandatud hooneosad. Tulemuseks sai renessansliku ilmega koodikujulise põhjaplaaniga pikk maja.

Simuna kirik jääb mõisakeskusest kilomeetri kaugusele.

Pandivere kõrgustik.

Kiltsi mõis.

Lapsed on kaugust visanud. Majas on Kiltsi Põhikool. Kooli kasutuses on peahoone 1920. aastast.

Parki taastatakse admiral Adam Johann von Krusenstern'i aegse ilme laadis. Minu tähelepanek on, et Krusenstern elas 1770 - 1846 ja seda tüüpi aed on joonistatud 1876. aasta plaanile, seega on hilisem.

Pargis sai kaamera aku tühjaks; jalutasin niisama veel ringi ja nägin, et tuleb ikka uuesti tulla...


... järgmisel päeval enamvähem samal kellaajal:

tee Vao poole,

ait ja ... .

Laudad, ees aida ots.

See puumaja on ehitatud 1876. aasta plaanile joonistatud uue laudakompleksi töölistele.

Kivimaja oli ilmselt ka algselt teenijate ja mõisatööliste korrusega. Varasemal mõisa plaanil on kivimaja kohale kirjutatud viinapõletus-köök ja selle kõrvale tüüpiliselt nuumloomade laut.

Järvekeseks paisutatud allikas. Allikaid siin on.

Tarbevee-allikas.

Ja muidugi, ka pargiallikat on ehituslikult kujundatud...

Põltsamaa jõgi on Veskijärveks paisutatud.

Parempoolne tiibhoone oli külalistemaja.

Mõisamaja on ehitatud varasema vasallilinnuse varemetele. Vasakpoolne torn on ehitatud linnuse tornile. 15. sajandil ehitatud väike linnus hõlmas umbes pool praeguse maja alusest maast. Linnus pidas vapralt vastu Liivi sõjas venelaste rünnakule.

Selle vaate pärast tulingi veel kord.

Jõe ülemjooks mahub siit läbi. Selles avas asus vanim veski.

See poldritammilik tee viis kunagi Tallinna. Seljatagune pool suundus Tartusse.

Neogooti stiilis veskivare.

Kiltsi linnuse ajastu kaasajast paikneb mõned kilomeetrid põhja pool väga hästi säilinud Vao linnus - väike tornlinnus. Virumaa linnus-mõisad on ehitatud ilmselt naabrusest tulnud vene-tatari rööv- ja vallutusretkede tõttu. Väikses linnuses võis paar päeva vastu pidada, kuni tuli abi. 

-

Teisel õhtul põikasin ka Varangu allikatele ja mõisa. Kumbagi pole ma varem külastanud: mõisahoonest olen küll pilte näinud - ümarad hoonenurgad tundusid huvitavad.

Pargi äärele on rajatud 1974. aastal Varangu metskonna külake.

Tee allikatele.

Mõisa park.

Peahoone tagafassaad.

Peahoone fassaad on ka maastiku abil esile tõstetud. Esifassaad mõjub nagu oleks kuliss.

Eesväljak.

Hoonele lisab veel omapära see, et sammaste baasid ja kapiteelid, karniisid, simsid ja sokli vooderdus on teostatud tahutud paekivist; muidu kasutati ikka krohv-viimistlust.

Pisike maa-idüll peaukse kohal. Esimese hooga tuli pähe, et tegu võib olla stalinisliku lisandiga kolhoosikeskuse või maakooli ukse kohale, aga ei, see on siiski maa-idüll mõisaajast.

Paekivi.