KEVADRETK - TARTUMAA JA PÕHJA-VILJANDIMAA

Tahan oma aeda pisut laiendada. Ainus võimalus on seda teha tuulepealsele, kus tuulekaare äärel lohk, mis kevadeti ja suurte sajudega lühikeseks ajaks veega täitub. Otsustasin aia tuulekaitseks istutada kiirekasvulised remmelgad ja kõrvalreana sarapuud. Alguses leppisin mõttega, et panen sinna omakandi raagremmelgad... mesilastel kevadeti käia ja puu võra on täitsa esteetilise ilmega, aga talvepeale hakkasin selles plaanis kahtlema, et ehk hakkab seemneid otse aeda külvama, siis tegele umbpuuga; vahest ikkagi kasutada rabe remmelgat, mis on vast paiksem... võra väga ilus... aga omakandist pole kuskilt võtta. Olen Eestis liikudes pidanud rabe remmelga (Salix fragalis) leviku piiriks Pedja jõge ja Võrtsjärve põhjarannikut, et on Lõuna-Eesti puu. Usaldasin oma teadmist, aga pärast seekordset kevadretke otsustasin vaadata ka "Eesti taimede levikuatlast"... sealt selgus, et puu on oma levikuga kaunis laiali lagunenud; samas leidsin oma retke kõige toredama rabe remmelga Palupera kandist, kus atlases täpid puuduvad (kahjuks ei teinud puust pilti).

Käisin lõuna pool pajude pistoksi toomas ja taimede kollektsionäär-puukooli pidaja Ahti Tiirmaaga pookeoksi ja üht teist veel vahetamas. Teisipäeva teekonnal kohtasin veel...

Hommik, Tartumaa

Tartu

Teatasin sõbrale, et saabun hommikul kell 9 Tartusse ja hüppan Tähtveres autost väja, mul on kaks tundi aega, tulen külla, tahan ka väikse jalutuskäigu koos teha, võibolla joome kohvi kusagil.

Jõudsin Tartusse 8:20; sõber ilmselt magas veel. Hüppasin autost väja Laial tänaval ja jalutasin üheksani botaanikaaias. Öö oli külmetanud, päike kerkis üle hoonete, karge kevadhommik.

15 aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli Botaanikaaed ei olnud nii kultuuristatud, siis olid teatud aiaosad looduslähedasemad... pean silmas paari varjutaimede kohta, mis praeguseks muutunud (lohu läänejalam ja bastioni kagutõus). Aga kompaktne Tartu Ülikooli Botaanikaaed on ikkagi minu lemmik, kuigi ülenäpitus kipub aeda liialt  i l u a i a k s  muutma.

Botaanikaia rabe remmelgas; oliivikarva võrsed.

Hommikukohvi jõin ja pudru sõin sõbra juures; jalutasime Tähtvere mäe pealt alla, läbi Supilinna, Emajõe äärt pidi ja viskasime pilgu ühe uue kaubanduskeskuse arhitektuurile ja läksime kumbki oma teed.

Tartu raekoja plats.

Muhedike maailm
Tee peale jäi ka Muhedike aed, mida olen tahtnud enese harimise eesmärgil hilis-kevadel külastada, aga kõik soovid ei täitu... niisiis varakevadel ja asjaks oli paju pistoksa võtmine; vaatan kuidas see paju minu aias hakkama saab... . Siia plaanisin samuti kaks tundi aega.

Muhedikupapa tegi kiire ekskursiooni...

http://muhedikumaailm.blogspot.com.ee/

Praegu on päikeses särava kulla aeg.

Terrassil kohvi juues vaatasin, et Muhedike aed ei olegi nii suur kui olin piltide kaudu arvanud: istutusala on terrassilt silmaga katsuda ja laste mängumaja polnud üksikult lagedal nõlval ja jalutustee ring varjuaiast, hostadest mööda ja tiigi äärt pidi majani on käsi laiali sirutades täiesti haaratav.

Praegu on päikeses särava kulla aeg.


Pealelõuna, Tartumaa

Emaläte

Kreutzwald pidas allikat Väike-Emajõe alguseks, rahvas nii ei arva. Riigi infosüsteem näitab, et allikas paikneb Valga maakonnas Arula külas; mina nii ei arva... Valga maakonda pole olemas. Küll varsti saadakse aru, et 15 maakonda on riigi jaoks tarbetult palju ja 6 maakonda reorganiseeritakse kaduvikku ja alles jääb 9 maakonda, millest muuseas üks ei passinud ühegagi. Haldusreform paistab olema selline "vanamehe" kiusu asi... et tore oleks, kui meie Põlvamaa vallad jääks üheks terviklikuks haldusüksuseks, jääks seegi! Miks on vaja Põlva maakonda? Seda ei öelda. Võibolla oleks majanduslikult otstarbekas see maakond likvideerida...

Elva

Minu esimesed järvekümblused olid Arbi järves. Tol ajal kasvasid ranna-alal mõned suured rabe remmelgad, nüüd neid enam pole, ühtegi pole sinna alles jäetud, on lage plats. Kunagi oli seal paadisild ja üks remmelga känd; seisin kännu peal ja mind kuivatati. Laululava küljel on rabe remmelgas olemas. Siin paistab, et on ka hõberemmelgaga hübriid. Arbi järve rand oli vaikne, sinna oli väike koorem liiva kallutatud, seal polnud Verevile omast saginat; ka Verevi rannas sai käidud... kodule oli kõige lähemal paisjärv, aga seal oli vesi külm.

Suure-Konguta mõis

Sissesõidu tee; Vanast mõisahäärberist sai 1910. aastal maja ehitusosa.

Keskajal asus siin von Tiesenhausenite vasallilinnus. Linnusest on säilinud vall ja vallikraavi katked.

Rannu kirik

15. sajandi I poolel hilisgooti stiilis ehitatud kirik.

Õhtu, Põhja-Viljandimaa

Rõika peeglivabrik

http://entsyklopeedia.ee - Rõika peeglivabrik

PÄIKE

Minu meelest tulid kuldnokad alles täna, aga mulle vaieldi jõuliselt vastu. Minu jaoks tulid kuldnokad täna.

Mesilased.

KASEMAHL

ja hallhaned.

KEVAD, KEVAD

Mesilased...

TALLINN JA TARTU, VANAD PILDID

Otsisin ühe maja vanu pilte, teadsin et olin teda enne värvimuutust ja restaureerimist pildistanud; minu meelest oli tookordne värv stiiliomasem... lõpuks leidsin pildid üles, aga otsimist oli. Vaatasin ühtlasi teisigi vanu pilte...

Tallinn ja
Tartu...

TÄNA OLI TEISTMOODI VALGUS

Täna keskpäeval. Põhjatuul oli niiske tihkeks vajunud lume kandvaks teinud ja puud valgeks. Päeval tõusis temperatuur kindlalt plussi. Vesi sillerdas lombis ja lumel oli õhuke kiht putru. Õues oli mõnus toimetada, hea õhk; jalad said küll märjaks. Tegin ahju tule ja pistsin jalad kuuma vette... küll oli hea olla. 

Märtsikellukesed maja ääres.

LENINI ORDENIGA MUFFINID!?

Leidsin sügavast kogukast köögikapist Lenini ordeniga V. I. Lenini nimelise Donetski soodatehase toodangut. Sooda on mõeldud kondiitritoodetesse ja vee mineraliseerimiseks. Kuna tootmise aega ei ole märgitud, siis järeldan, et tegu on sama igavese asjaga nagu Kremli muumia. Õudusjutt... ja mis Donetskis praegu toimub. Katsun siiski muule mõelda... sooda pakk maksab 5 kopikat. Minu lapsepõlves maksis väike sai "Moositasku" sama palju; ühe tühja limonaadipudeli eest sai, kui ma ei eksi, kaks väikest saia, või sai kahe tühja pudeli eest 3 väikest saia ja 1 kopika tagasi. Vist oli nii, et väike pudel maksis 8 kopikat ja suur pudel 10 kopikat. Kahe tühja limonaadipudeli eest sai ühe limonaadi. Lapsena lavkal käies oli mul vanaema punutud väike võrkkott, kuhu mahtus 6 pudelit limonaadi (meil müüdi väikstes pudelites), see oli nädala kogus, vist iga kord mõtlesin, et üks pudel päevas, aga tegelikult oli kolmandal päeval kõik juba otsas. Minu lemmiklimonaad oli "Düšess"- ei olnud läägelt magus.
Siis läksid mõtted inimeste peale, kes lavkal käisid. Osteti loomadele suurte kartulikottidega leiba; vormileib vist maksis 14 kopikat, seda mida endale toiduks osteti maksis vist 16 kopikat. Korraks käis peast läbi number 40, vast nii palju ikka korraga ei ostetud, aga Ärni käis lavkal käruga ja Ellenil oli leivakott jalgratta pulgal. Meie kõrvaline küla oli lavka viimane peatuspunkt; ilmselt oli lavkamehel inimeste soovid teada ja jagas kaupa tellimise järgi; aga vahest oli leiba nõutust vähem, siis külarahvas jagas leibu sõbralikult: sulle nii palu ja... . Lavkal ei müüdud (hapu)koort; tol ajal oli maal palju ühelehmapidajaid, ju siis nõudlust polnud; aga meil oli koduloomadest ainult utt  kahe talledega. Nii pidime hapukoort lavkamehe käest eraldi tellima; arvan, et lõpuks oli ikka rohkem hapukoore tahtjaid. Tänapäeval tarbib vist kogu sealne küla poepiima; igatahes kui seal mõni aeg tagasi külas käisin, siis pakuti piima kilekotist; esimese hooga oli võõrastav. Niipalju siis soodast. 

KAUNIS KODUAED 8 - Üks stiil

Ei saa inimese üle otsustada aia järgi. Võibolla ta tahab oma täitmatu aia asemel hoopis väikest väheste taimedega aeda, et tegelikult on ta minimalist, aga kuidagi ei õnnestu seda välja näidata, võibolla niiväga ei tahagi välja näidata, mingit sundi ju pole. Ärge saage temast valesti aru.

Naudin ilma ehituslike elementideta metsikuid aedu. Naudin ka õieuputust. Lihtsad ja asjalikud kõrgete puudega taluaiad paitavad silma. Meeldivad ka ranged vormid ja sirgjooned. Jne.

Pilt netiavarusest.

-

http://lejardindebrigitte.blogspot.com.ee/ 

-

Claus Dalbi Madalmaade rännakute pildid http://www.clausdalby.dk/

-

-

Siin käin suviti puhkamas:

-

Ma ei suuda endale enda maitse järgi aeda teha; näen oma aias oma tööd ja mind häiriks see. Nagunii ei õnnestuks jäljendada elegantset minnalaskmist.
Nii ma siis teen kuidas suudan... väheldane, peaaegu korrapärase kujuga lillepeenar on jagatud loetud laikudeks; aiamaa selle otsas; puud on asjalikult tuulekaitseks istutatud - vähe liike on silmale rahustav vaadata; on viljapuud ja marjapõõsad. Mida eluks nii väga ikka vaja on?

NULLI JUURES

Sulalumes, räästaste tilkumises, rõskuses, soojuses ja jaheduses ja õhtu sininses hämaruses on nauding.

AEG

Sõber mainis: "Tead kui kiiresti aeg läheb, asjad liiguvad edasi."
Ise mõtlesin... mis väljakutse see aeg on? Aeg läheb omasoodu ja kus siis mina olen? Kas ma olen sellest vaesem, kui ei tea linna keskväljaku uuest purskaevust?

Praegu on ootamatult läinud nii, et istun keset kaltsu ja kirjanduse virnu ja lahtivõetud sahtleid. Üks tuba sai mööblist tühjaks tehtud ja nüüdne korratus häirib mind. Aga et uus kord luua, tuleb kõik olemasolev läbi käia. Raamatud millest rohkem lugu pean on juba uutes riiulites, need olid mul kogu aeg käeulatuses... siis aga võtsin sihiks vähendada poolemeetrist ajalehtede virna poole võrra; aga see võtab aega... loen uuesti kõrvale pandud arvustusi ja intervjusi ja muud. Kui vähe jääb olnust meelde! Loen täiesti uusi fakte - ühte festivali lehte vaatasin igat pidi, nagu polekski seal viibinud... näitused ja filmid?? Niisamuti ununevad ka enamus raamatuid.

Olin paar numbrit "Sirpi" tervikuna alles hoidnud. Ma ei viitsinud otsida-mõelda, et miks. Lugesin neist lihtsalt arvustusi ja ei viitsinud peaaegu ühtegi neist läbi lugeda. J K kirjutab kirjandus- (ja kunsti)kriitikat nii hämult, toetudes paralleele tuues klassikaliselt "autoriteetidele", ei mingit kriitikat, lihtsalt üks suur (tol ajal oli lehel teine formaat) lehekülg häma. Milline aja raiskamine! Hakkasin aega tajuma... viskasin "Sirbid" minema.

Ühes teises lehes ei tee kriitik L P saladust sellest, kes teda näitusele või teatrisse saatis, on otsekohene, selge, loogiline, toetub samuti tsitaatidele. Muidugi võis tal midagi märkamata jääda ja midagi ka "valesti" mõista, mis mul sest, vähemalt ei häma.

Selline jutt siis seekord minu aia ja kaugemate maanurkade blogisse.

Kunagi oli mul(meil) selline vaade Tallinna korteri aknast; öösiti, kui jäin mõnikord kuulama, siis Balti jaama turu ventilatsiooniseadmete unin jäi häirima - panin akna kinni.

JÄLJED

Jänese jäljed. On mauh ja mauh kohevasse lumme hüpanud.

TALV

Olen blogist pisut eemale hoidnud, et mitte lasta mõtteid uitama minna. Aga täna olen päev läbi vaadanud kuidas lund sajab. Lõunaks tegin soolaseid pätsikesi. Peopesad lõhnavad basiiliku järgi. Sõin neid nii sama. Ahjus on tuli. Nelja sordiga õunapuu.