kolmapäev, 21. oktoober 2020

Sügis siis

Sügis. Täna käisin tagantpoolt seitsmenda rahvaarvuga linnas. Teel niiske jahedus ja sordiini all kaskede kollasus ja kuuskede tumedus ja ilma valkjus olid võluvad. Tagasiteel palusin bussil kilomeeter enne kodu peatuda, sest bussipeatusesse minnes olin silmanud kaht rämpsukohta, koristasin, kuigi ühe salatitopsi lennutasin siiski ufona rohkem võssa, see selleks, siiski määrisin poes tühjaks jäänud leivakoti nii ära, et pesin teda pärast seebiga. Praegu kuivab ahju taga nööril. Kogu kraam oli märg ja vett täis sadanud. Kunagi kui prügi tekitamise kohustus tekkis, siis käisingi prügi otsimas, aga nüüd olen tuimemaks muutunud. Päev tõi rohkem udu ja jalutasin pildimasinaga aias ja kodu ümber põllul.

Eestikeelsete taimenimede andmebaasis ei leidu sellel aroonial nimevarianti. Aga julgen teda nimetada madalaks arooniaks.

Vananaiste suvel lootsin värvilisemat sügist.

See sarapuu on säilitanud seemnest paljundatuna sama eripära nagu tema ema Harku oja kaldal. On madala kasvuga ja suurtemate õhukese koorega pählitega. Saagikus siiski ei ületa valitud eksemplare, või mine tea. Sarapuundus on aianduse omaette haru, aga on Eestis soiku vajunud. Olen Eestis kaht valitud põõsast kohanud, mõlemad kasvavad aiandi territooriumil, üks dendropargis ja teine kunagi sarapuudega tegelenud aiandi territooriumil.

Ainuke minu aeda jäänud valitud iluõunapuu seemik; teised valitud olen laiali jaganud. Tema ei ole erinevalt teistest veel õitsenud. Põnev. On ka ainuke purpurõunapuu tunnustega (õuntel tupplehed säilivad) kultivari külvist valitud järglane.

Minu selle aasta kallim taimeost oli kaks kuldsõstart. Üldse ostsin kogu aasta jooksul kolm taime. Las see üks jäägu veel saladuseks.

Rabe remmelgas. Võtsin paljundusmaterjali ühelt Emajõe äärselt kõrgemalt eksemplarilt. Mul on aimdus, et kohati on käest läinud rabe remmelga 'Bullata' vormi paljundamine.

Arukask 'Golden Cloud'.

Muidugi ei olnud ma sellel rohumaal üksi. Kodu poole keerates ehmatas mind kolme sammu pealt jänes kes pea kogu mu mõttetu ringi oli rohus kükitanud. Olin jälgitud. 

Täna ostsin poest parima juustukombo: rohelise pipraga valgehallitusjuustu. Oli homse kuupäeva tõttu 50 % allahinnatud; oleks pidanud kõik kaks pakki ära ostma. Üheksa ja enam aastat tagasi pealinnas elades oli see kombo minu lemmik juust. Üheksa aastat tagasi kadus see variant ka Kaubamaja juustuletist. Üllatav kirgastus rahvaarvult tagantpoolt seitsmendast Eesti linnast Poolas tehtust. Omal ajal oli prantsuse asi. Tõesti, jumalik kombo. Kui nüüd veel sinihallitus-kõvajuustu "R. S. T. M. C." poest leiaks, vat siis.

Öö keeras soojemaks.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar