neljapäev, 3. september 2020

Päeval oli kuidagi tühi olla, vihma sadas aeg-ajalt; vaatasin üht filmi (lastefilmi). Film oli kauni sügisloodusega... meenutas Saaremaa lehtmetsi. Film oli lihtsa looga, aimatava lõpuga, aga õpetas ka loodust tundma. Mõtlesin, et nii tore, olgu filmis vähemalt üks hariv koht ja film on huvitav. Eesti lastefilmidest meenub "Laanetaguse suvi", ülejäänud on õõnes põnevtamine ja veiderdamine või siis lihtsalt suhtedraama. Tänane film mulle meeldis, aitas lihtsal moel jõrmist üle, sest sundis õhtu eel metsa minema. Tõesti, oli nagu sund!
Minnes nägin taamal vihma, lootsin, et jään kuiva laiku, aga ei. Seekord sedassi. Kahe suure leivaviilu katte jagu seeni sain; tatikud ja kahvatud puravikud praadisin võis sibulaga, happeks lisasin ühe väikse tomati; sool ja pipar ka. Küll sai hea.

Raba on vaatamata normaalsele sademetehulgale üllatavalt kuiv; lauka vee tase on olnud nii madal, et osa muidu õõtsuvast kaldast on lahti murdunud.

Üks veidi üle nelja sentimeetri pikk terve muna vedeles varjatud kohas mustikavarte vahel, kaalult raske. Nüüd pildilt vaatan, et muna on kuldsete täppidega kaetud.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar